ESTUDU EFETIVIDADE SERVISU GRUPU MANEJA FASILIDADE (GMF) IHA MUNISIPIU LIQUIÇA

 

RELATORIU PESKIZA



Agradesimentu

Fundação Hafoun Timor Lorosa’e (F-HTL) nudár organizasaun Sosiedade Sivíl ne’ebe haknar-an hodi halo monitorizasaun, peskiza no advokasia ba setór Bee Saneamento no Ijiene (BESI) iha Timor-Leste. F-HTL servisu hamutuk parseiru dezenvolvimentu sira hanesan; WaterAid iha prosesu implementasaun projetu, USAID hodi halo peskiza ba kondisaun komunidade nia asesu ka utiliza bee no fasilidade saneamentu ne’ebe mak seguru no asesivel.

Hanesan haktuir ona iha dekretu lei Nu. 4/2004 katak sistema fornesimentu bee rural ne’e nain mak komunidade, tanba ne’e kada sistema bee rural sira ne’ebe mak kolokadu iha komunidade sempre kompleta ho Grupu Manja Fasilidade (GMF), hodi garantia sustentabilidade funsionamentu sistema no komunidade nia asesu ne’ebe mak dignu no asesivel.

Atu deskobre informasaun konabá efetividade servisu GMF no funsionamentu normal sistema fornesimentu bee, F-HTL organiza peskiza ne’e rekolla dadus husi komunidade no autoridade iha Munisipiu Liquiça ne’ebe kobre ba postu administrativu Bazartete, Liquiça, no Maubara.

Iha peskiza ida ne’e F-HTL ho onra boot hakarak agradese ba respondente sira ne’ebe oferese ona tempu hodi fo responde signifikante pergunta peskiza, agradese mos ba nai autoridade Munisipiu, Postu, suku no aldeia sira inklui mos xefe Grupu Maneja Fasilidade (GMF) no instituisaun save sira iha setór BESI.

Ho kooperasaun no kolaborasaun di’ak husi parte hotu mak ekipa peskizadór sira konsege finaliza sira nia servisu tuir planu ne’ebe mak iha ona, prosesu foti dadus ne’e la’o durante loron 5 hahú husi dia 12 – 18 Jullu la inklui loron sábadu ho domingu, prosesu análiza dadus gasta loron 5 no to iha prosesu prepara relatóriu peskiza iha loron 4 nia laran.

F-HTL mos la haluha atu agradese ba doadór USAID Timor-Leste liu husi Ekipa USAID Activity NGO Advocacy for Good Governance tanba kontinua hatudu kometimentu hodi suporta F-HTL haforsa evidénsia atu bele halo advokasia ne’ebe forte ba komunidade hodi bele asesu bee ne’ebe di’ak iha Timor-Leste. 

Ekipa peskiza




Agradesimentu

Konteúdu 

Sumariu ezekutivu 

Akrónimu

1.      Introdusaun

1.1.           Antesedente 

1.2.           Objetivu

2.       Metodolojia

2.1.           Pergunta peskiza

2.2.           Dezeñu peskiza

2.3.           Instrumentu peskiza

2.4.           Amostra 

3.       Rezultadu deskobrementu

3.1.           Area kobertura peskiza no kondisaun GMF

3.2.           Pergunta peskiza 

3.3.           Dezafiu ne’ebe afeta ba efetividade servisu GMF no Funsionamentu bee

3.4.           Fator ne’ebe presiza mellora di’ak liu hodi hadi’a efetividade servisu GMF no funsionamentu sistema fornesimentu bee rurál

3.5.           Fasilitadór ba estabelese GMF ho koñesimentu komunidade ba Dekretu Lei nu. 4/2004

4.       Konkluzaun & Rekomendasaun

4.1.           Konkluzaun 

4.2.           Rekomendasaun 

4.3.           Anexu


Sumariu Ezekutivu

Tuir Dekretu Lei Nu. 4/2004 katak sistema fornesimentu bee rural ne’e nain mak komunidade no sei jere direita husi Grupu Maneja Fasilidade (GMF) ne’ebe hili husi komunidade rasik durante atividade Planu Asaun Komunidade. Tamba ne’e atu garantia efetividade servisu GMF no sustentabilidade funsionamentu sistema fornesimentu bee rural, mak presiza kolaborasaun servisu entre parte hotu-hotu ne’ebe mak sai benefisiariu ba sistema refere, hadi’a estrutura GMF no nia funsionamentu sira, hasa’e kapasitasaun tékniku GMF nian inklui servisu hamutuk ho autoridade komunitária ho pesoál responsavel sira husi instituisaun relevante.

Atu hatene kle’an liu konabá efetividade implementasaun sistema bee iha area rural nian, Fundação Hafoun Timor Lorosa’e (F-HTL) realiza Peskiza iha fulan Jullu 2023 ne’ebe implementa iha Munisipiu Liquiça. Peskiza ida ne’e kobre ba postu administrativu Bazartete, Liquiça ho Maubara. Respondente nain ba peskiza ida ne’e iha ema 55 kompostu husi membru GMF nain 30 no autoridade relevante sira nain 25.

Perguntas peskiza mak “Oinsá mak bele mellora efetividade servisu GMF no Sustentabilidade Sistema Fornesimentu Bee Rurál?”  

Husi pergunta peskiza prinsipál ida ne’e, peskizadór dezenvolve pergunta survey no entrevista nian hodi hare ba fatór sira tuir mai ne’e:

1.      Fator saida mak kontribui atu GMF lao di’ak liu?

2.      Dezafiu saida mak GMF hasoru?

3.      Saida mak tenke halo di’ak liu tan?

 

Deskobrementu prinsipál sira hanesan tuir mai ne’e:

1.     Fator saida mak kontribui atu GMF lao di’ak:

Fator kontribui ba GMF lao di’ak mak porsentu tolu nulu relata katak komunidade nia kontribuisaun di’ak los tanba sira fiar lideransa, porsentu rua nulu resin rua relata katak efetividade servisu GMF di’ak los tanba sira rona malu iha grupu, porsentu sanulu resin sia relata katak hetan apoiu másimu husi autoridade komunitária, porsentu sanulu resin hitu relata katak prosesu operasaun no manutensaun lao di’ak los, no porsentu sanulu resin rua mak relata katak sei hetan apoiu husi ONG. Fator kontribui ba funsionamentu sistema bee rurál ne’ebe bele funsiona ho di’ak, porsentu tolu nulu resin neen relata katak servisu GMF efetivu, porsentu tolunulu resin rua relata katak kontribuisaun komunidade la’o ho di’ak, porsentu tolu nulu mak relata katak kooperasaun servisu ho autoridade relevante sira di’ak los.

Fator espesífiku generu no edukasaun sai parte importante atu bele maneja GMF no sistema bee nian. Iha peskiza ne hatudu katak partisipasaun feto ho mane di’ak tebes hodi involvementu iha GMF. Iha Porsentu rua nulu resin hat membru GMF mak tuir survey no hitu nulu serin nain husi mane, hirak ne’e hotu hola parte nudár membru GMF. Fatin ne’ebe mak feto hola parte no foti pozisaun hanesan lideransa hatudu management GMF ne’ebe di’ak.

Atu hatene nivel edukasaun husi membru GMF, bazeia ba 'resposta husi respondente sira katak membru GMF sira ho nia nivel edukasaun hanesan; porsentu haat nulu ho nivel edukasaun eskola primária, porsentu rua nulu pre-sekundáriu, porsentu sanulu resin hat la eskola, porsentu 14 ho nivel edukasaun iha sekundáriu no universidade.

1.     Dezafiu saida mak GMF hasoru?

Atu hatene konabá dezafiu ne’ebe afeta ba sistema fornesimentu bee hatudu katak Porsentu tolu nulu relata katak kontribuisaun fundus ba operasaun no manutensaun la di’ak no servisu GMF la ativu. Nune’e mos iha porsentu rua nulu mak relata katak la hetan apoiu husi komunidade no la iha enkontru mensal ka trimestrál GMF. Husi Intervista durante peskiza autoridade sira hatete katak fatór ida tan mak mudansa klimátika impaktu ba menus fontes be sira no mos problema intensivu ba GMF sira.

 

2.     Saida mak tenke halo di’ak liu tan?

Atu asegura sistema fornesimentu bee bele asesu ho di’ak, tuir resposta husi respondente, iha porsentu tolu nulu resin hat relata katak komunidade nia kontribuisaun tenke efetivu, porsentu tolu nulu relata katak presiza envolvimentu autoridade iha servisu GMF, porsentu rua nulu resin ualu relata katak servisu GMF presiza mellora, no porsentu hili opsaun seluk.

Atu asegura rekursu bee iha bee matan, respondente ho porsentu tolu nulu resin hitu relata katak presiza kuda ai, porsentu rua nulu resin ualu relata katak presiza hamós/kontrola bee matan, porsentu sanulu resin tolu relata katak presiza halo lutu ba bee matan sira, porsentu sanulu relata katak presiza halo serimónia ritual/ tara bandu, porsentu tolu mak relata katak presiza kee debu no porsentu lima mak dehan presiza halo teras.

 

Diskusaun:

  • Estudu ne’e hatudu katak partisipasaun feto 24% deit iha Estatura GMF ho sira nia prezensa forte los, bele maneja GMF. Estrutura GMF feto iha knar lideransa fo impaktu ba sistema bee lao di’ak.
  •  Nivel Edukasaun setór importante wainhira hili membru GMF.
  • Prezensa NGOs iha area rural forte no ajuda tebes governu iha servisu estabelesimentu bee rural nian.
  •  Sinergia husi governu no atór estabelesimentu bee ne importante atu bele fornese bee rural ne’ebe efisiente ba ema hotu. Asaun melloramentu sira ba Sistema bee mak hanesan kuda ai, halo teras, hadi’a debu sei ajuda tebes kontribui ba sustentabilidade bee iha futuru.
  • Sinergia husi governu no atór estabelesimentu bee ne importante atu bele fornese bee rural ne’ebe efisiente ba ema hotu. Rezultadu survey no intervista hatete ho klaru tebes tenke iha efetividade ba koordenasaun servisu entre autór servisu iha area bee nian.

Rekomendasaun: GMF nia estrutura presiza hadi’a no haforsa hodi halo revizaun ba dekretu lei númeru 4/2004 konabá sistema bee rural ne’ebe mak GMF hola parte mos iha laran!!!

Akrónimu

 

F-HTL                              : Fundação Hafoun Timor Lorosa’e

USAID                              : United State Agency for International Development

MS                                     : Ministry of Health

NGO                                  : Non-Governmental Organization

ONG                                  : Organizasaun Naun Governmental

ANAS, I.P.                       : Autoridade Nasional Agua e Saneamento, Institutu Públiku

BESI                                  : Bee Saneamento no Ijiene

SMASA                            : Servisu Municipio Agua Saneamento Ambiente

GMF                                  : Grupu Maneja Fasilidade

FPA                                   : Fasilitadór Posto Administrativu

PAK                                  : Planu Asaun Komunidade 


1.              Introdusaun

1.1.      Antesedente

Fundação Hafoun Timor-Lorosa’e nudár organizasaun peskiza no advokasia ba setór BESI ne’ebe hahú nia knaar iha 12 Novembru 2000, ne’ebe iha 2022 hetan mos apoiu husi USAID activity liu husi programa Governasaun Di’ak, hetan mos apoiu ba halo peskiza hodi deskobre lakunas ne’ebe mak GMF hasoru iha servisu loron-loron.

Ho apoiu husi USAID activity ne’ebe konsege rezulta peskiza rua mak hanesan peskiza primáriu ne’ebe halo ona durante fulan Abril 2022 foka ba komunidade nia asesu ba sistema abastesimentu bee rurál, aléinde ne’e halo mos peskiza sekundáriu durante fulan Marsu 2023 ho tema sustentabilidade GMF mak save ba asesu sistema bee rurál. Ba dala ida ne’e tan apoiu hodi halo peskiza ba efetividade servisu GMF iha Munisipiu Liquiça ne’ebe kobre ba postu administrativu tolu.

Fundação espera katak rezultadu peskiza hirak liu bele apoiu ona instituisaun estadu relevante sira atu tau konsiderasaun sériu ba dezenvolvimentu sistema bee rurál inklui mellora ezisténsia GMF iha tempu oin mai, liu husi implementasaun no revizaun ba dekretu Lei Nu. 4/2004 ne’ebe preve ba abastesimentu sistema fornesimentu bee ba konsumu públiku.

Iha peskiza ida ne’e F-HTL servisu hamutuk ANAS, I.P ne’ebe sai mos nain ba peskiza ne’e tanba hetan mos konsultasaun ba instrumentu peskiza antes peskiza ne’e la’o.

Peskiza ne’e realiza ho fundamentu katak atu deskobre efetividade servisu GMF no sustentabilidade funsionamentu sistema fornesimentu bee ne’ebe iha ona. Nune’e mos koordenasaun servisu entre GMF ho autoridade komunitária inklui instituisaun husi governu.

Iha fatin seluk hakarak deskobre papél importante husi GMF ka autoridade lokál sira tenke halo hodi asegura ezisténsia GMF no rekursu bee iha bee matan ka sistema sira la bele avaria atu kontinua fornese bee ba komunidade.

Fundação hanesan organizasaun peskizadór no advokasia ne’ebe iha papél tomak atu buka informasaun ka evidénsia husi grupu ka indivídu ou responsavel save iha komunidade hodi hetan informasaun ne’ebe mak lolós no atuál hodi haforsa rekomendasaun iha prosesu advokasia sira tuir mai.

Respondente ba peskiza ne’e mak kompostu husi autoridade Postu, Suku, Aldeia, SMASA munisipiu, FPA, Xefe GMF inklui mos membru GMF seluk. Tanba hirak ne’e mak nain ka responsavel atu tau matan ka organiza komunidade atu tau matan ba fasilidade ne’ebe mak iha ona.

 

1.1. Objetivu

  1. Atu esplora informasaun no dezafiu husi efetividade servisu GMF hodi asegura sistema   sustentabilidade komunidade nia asesu ba bee rurál.
  2. Atu rekolla informasaun ka evidénsia apoiu ba prosesu advokasia ne’ebe Fundação hola   parte ba inklui mos organizasaun relevante sira.
  3. Atu relata informasaun ne’ebe ezaminadu, kualidade no kontribuitivu ba dezenvolvimentu setór BESI.
  4. Atu deskobre evidénsia ka informasaun relevante ne’ebe konvensidu hodi influensia dinámika polítiku instituisaun no ministériu.
  5. Atu prodús relatóriu ka paraser ne’ebe imfluensiadu hodi konvense instituisaun ka ministériu relevante hodi hola parte iha advokasia ba mudansa desizaun órgaun estadu nian ne’ebe signifikativu no universalidade. 


1.     Metodolojia


1.1.  Perguntas Peskiza

Perguntas peskiza ne’ebé atu responde “Oinsá mak bele mellora efetividade servisu GMF no Sustentabilidade Sistema fornesimentu Bee Rurál?”  

Husi pergunta peskiza principal ida ne’e, peskizadór dezenvolve pergunta survey no entrevista nian hodi hare ba fatór sira tuir mai ne’e:

1.      Fatór saida mak kontribui atu GMF lao di’ak liu?

2.      Dezafiu saida mak GMF hasoru?

3.      Saida mak tenke halo di’ak liu tan?

 

1.2. Dezeña Peskiza

Dezeñu Peskiza sei uza métodu mistura survey no intervista hodi hetan resposta ba pergunta inan ne’ebe koloka ona iha leten liu husi resposta ba pergunta oan sira.

 

1.3. Instrumentu sira

Instrumentu peskiza ne’ebe pertinente iha prosesu peskiza ida ne’e mak kria pergunta ba survey nian. lista pergunta peskiza ne’ebe enumerador sira sei utiliza hodi hetan resposta husi respondente sira konstitui husi informasaun demográfia respondente, situasaun atuál sistema bee, respondente sira nia involvementu iha sistema bee rasik, obstákulu sira no mos oportunidade no solusaun saida mak respondente sira sente katak bele ajuda mellora efetividade servisu bee rural nian

Ekipa mos dezenvolve pergunta entrevista nian hodi bele foti informasaun husi autór prinsipál ba sistema ne’ebe mak konstitui husi membru governu, autoridade lokál no mos xefe GMF.

 

1.4. Amostra / Sample

Amostra ne’ebe utiliza iha peskiza ne’e mak sei uza métodu Purposive & Snowball sampling ne’ebe sei kobre respondente 55 mai husi autoridade lokál, autoridade postu, grupu GMF, Asosiasaun GMF ministériu no instituisaun hirak ne’ebe servisu iha area BESI. Peskiza ne’e sei hala’o iha munisipiu Liquiça ne’ebe sei kobre postu tolu (3) Liquiça Vila, Bazartete ho Maubara.

Iha peskiza ida ne’e utiliza métodu mistura ne’ebe ita Konjuga métodu rua mak hanesan survey ne’ebe halo ba Grupu Maneja Fasilidade (GMF) hamutuk 30 no KII ba respondente 25 ne’ebe kompostu husi Xefe Grupu Maneja Fasilidade, Xefe Aldea, Xefe Suku, Administradór Postu, Fasilitadór Postu Administrativu (FPA) ho Servisu Munisipiu Agua Saneamentu e ambientál (SMASA) Munisipiu.

Peskiza ne’e prefere halo iha Liquiça tanba F-HTL hanesan mos implementador ba sistema fornesimentu bee rural iha Liquiça, nune’e liu husi peskiza ne’e atu deskobre faktu ka evidénsia sira ne’ebe sai hanesan fatór susesu ka failansu husi GMF hirak ne’ebe eziste ona iha Liquiça.

Ho deskobrementu sira iha area susesu GMF nian mak bele sai lisaun ka referénsia ba GMF sira ne’ebe seidauk susesu hodi hadi’a an iha tempu oin mai, prosesu tomak ba estabelese GMF hahú husi inísiu too remata nee hanesan deit, tanba lao tuir lei ka matadalan ne’ebe mak iha ona.


1.1.   Kolesaun Dadus

Prosesu kolesaun dadus ne’e sei halo husi ekipa peskizadór ne’ebe kompostu husi koordenadór, enumerador no data entry, prosesu rekolla dadus ne’e durante loron 5 hahú husi dia 12 – 18 Jullu la inklui loron sábadu no domingu.

Sei fornese pergunta survey no pergunta intervista ba respondente ne’ebe diferente ne’ebe sei mai husi postu administrativu tolu iha Munisipiu Liquiça.

 

1.2.   Analiza Dadus

Prosesu análiza dadus hotu ne’ebe rekolla ona durante peskiza, sei responsavel husi pesoál data entry, liu husi kria dashboard no kontinua utiliza pivot table no tau coding ba resposta sira hodi halo análiza. Atividade análiza dadus ne’e mos hetan suporta direita husi ekipa F-HTL nian iha nivel manejamentu liu husi koordenadór peskiza.  

 

2.      Rezultadu Deskobrementu

Atu hatene deskobrementu sira liga ho Tematiku no pergunta sira koloka ona iha pájina hirak liu ba bele asesu rezultadu sira tuir mai;

 

2.1. Area kobertura Peskiza no Kondisaun GMF

Iha fase ne’e area kobertura ho kondisaun GMF nudár informasaun save hodi hatudu katak peskiza ne’e kobre iha ne’ebe no halo ba saida.

Area kobertura peskiza iha munisipiu Liquiça, kobre ba postu administrativu tolu (3) ho total respondente nain lima nulu resin lima (55) husi postu administrativu Bazartete nain sanulu resin sia ka porsentu tolu nulu resin hat (19/ 34%) Liquiça Vila ho Maubara nain sanulu resin ualu ka porsentu tolu nulu resin tolu (18 / 33%)

Ne’ebe hatudu iha figura 1 tuir mai, katak respondente ho porsentu tolu nulu resin haat husi postu administrativu Maubara, porsentu tolu nulu resin tolu husi postu administrativu ho Liquiça vila. Liu husi númeru respondente ne’ebe la dook malu, hatudu katak respondente sira iha fatin diferente maibé nafatin hetan oportunidade hanesan hodi hatete sai situasaun ne’ebe sira hasoru iha sira nia fatin.

Peskiza ne’e kobre ba postu administrativu tolu husi munisipiu Liquiça tanba sistema bee rural ho nia benefisiariu iha hotu, no sira iha koñesimentu no esperiénsia fundamentu, tanba sira mak durante ne’e sai benefisiariu ba sistema bee ne’ebe iha ona sira nia fatin. Inklui mos oinsá atu mobiliza rekursu oin-oin hodi halo operasaun no manutensaun ba sistema ne’ebe mak hetan problema, alende ne’e nai autoridade sira mos iha koñesimentu konabá sistema ne’ebe eziste iha sira nia suku no aldeia. 


👉Atu hatene kondisaun GMF mak asesu de’it figura 2 tuir mai, tuir respondente nia resposta katak GMF ho porsentu hitu nulu mak sei ativu di’ak los, iha porsentu tolu nulu mak ladún ativu ka la ativu ona.

Ho rezultadu ne’e hatudu mai ita katak governu ho nia parseiru sira presiza halo ezersísiu makas liu tan hodi asegura funsionamentu GMF ba tempu naruk.

Hanesan ita hatene katak legalmente sistema fornesimentu bee rural ne’e nain mak komunidade, tanba ne’e implementador projetu bee rural nian hotu iha obrigasaun apoiu / fasilita atu estabelese GMF ba kada sistema ne’ebe mak koloka ba komunidade hodi garantia funsionamentu sistema ba tempu naruk.

1.1 Pergunta Peskiza1. Fator saida mak kontribui ba efetividade Servisu GMF no Fundionamentu Sistema Fornesimentu Bee?

👉Atu hatene fatór ne’ebe kontribui ba efetividade servisu GMF

Bele asesu figura 3, atu fundamenta porsentu hitu nulu ne’ebe relata katak efetividade servisu GMF sei ativu los iha figura 3 liu ba, mak iha resposta seluk husi total respondente ho porsentu tolu nulu relata katak komunidade nia kontribuisaun di’ak los, porsentu rua nulu resin rua relata katak efetividade servisu GMF di’ak los, porsentu sanulu resin sia relata katak hetan apoiu másimu husi autoridade komunitária, porsentu sanulu resin hitu relata katak prosesu operasaun no manutensaun lao di’ak los, no porsentu sanulu resin rua mak relata katak sei hetan apoiu husi ONG.

Figura 3

Efetividade servisu GMF ativu los

Bazeia ba persentajen sira husi resposta ne’e hatudu katak servisu GMF ne’e atu efetivu liu mak presiza tebes apoiu sira husi autoridade komunitária, ministériu ka instituisaun save, inklui komunidade benefisiariu no parseiru dezenvolvimentu ka ONG sira ne’ebe servisu iha komunidade hodi asegura ka garantia efetividade, servisu GMF nian iha tempu oin mai.

Iha fatin seluk atu hatudu katak GMF iha munisipiu Liquiça komesa dezenvolve an-ba dadaun atu independentemente tau matan ka garantia efetividade servisu no sustentabilidade sistema tanba iha resposta sira iha leten hatudu katak sira nia dependénsia ba ONG ka parseiru dezenvolvimentu sira menus los.


👉Fatór save ne’ebe kontribui ba sistema bee la’o di’ak

Bele asesu Figura 4 tuir mai, Tuir resposta husi respondente katak fatór ne’ebe kontribui ba funsionamentu sistema fornesimentu bee rurál ne’ebe bele funsiona ho di’ak, porsentu tolu nulu resin neen relata katak servisu GMF efetivu, porsentu tolunulu resin rua relata katak kontribuisaun komunidade la’o ho di’ak, porsentu tolu nulu mak relata katak kooperasaun servisu ho autoridade relevante sira di’ak los.


Bazeia ba resposta refere atu hateten de’it katak funsionamentu sistema fornesimentu bee rural ne’e atu funsiona no mak presiza tebes kontribuisaun husi komunidade (fundus operasaun no manutensaun & tau matan ba fasilidade públiku sira), koordenasaun servisu ho autoridade komunidade no autoridade relevante sira ho GMF tenke di’ak nune’e mos servisu GMF tenke efetivu (halo koordenasaun, organiza enkontru no halo operasaun no manutensaun).


Fatór espesífiku (Generu no Edukasaun)

💁Generu

Atu hatene involvementu generu iha GMF akompaña Figura 5, Iha peskiza ne’e hatudu katak partisipasaun generu di’ak tebes hodi fo resposta ba pergunta mak hanesan porsentu rua nulu resin hat husi feto no hitu nulu resin neen husi mane, hirak ne’e hotu hola parte nudár membru GMF.


Liu husi persentajen sira iha Leten hatudu katak dezenvolvimentu generu iha sistema bee rural importante tebes tanba partisipasaun feto iha atividade oin-oin ne’ebe halo antes, durante no depois, iha lidun seluk feto mos okupa pozisaun importante iha estrutura GMF. Husi porsentu rua nulu resin haat ne’e hola mos knaar importante sira estrutura GMF.

Pozisaun ne’ebe feto okupa maioria iha Tezoreru ho Sekretáriu tanba sira iha kapasidade atu halo akompañamentu no jestaun ba rekursu ne’ebe iha hanesan fundus kontribuisaun mensal ba manutensaun no operasaun, feto sira mos partisipa iha enkontru ka diskusaun iha komunidade hanesan aldeia, suku no munisipiu hodi hato’o situasaun iha komunidade nune’e mos fahe sira nia susesu no dezafiu ho autoridade atu bele buka solusaun. Iha fatin seluk iha potensiál idade ba kuidadu fasilidade ne’ebe mak lokaliza iha fatin tanba dala barak feto mak iha papél Maiór asesu no utiliza bee ba nesesidade doméstika inklui nesesidade sira seluk, tanba ne’e ba xefia ba torneira públiku sira tanke mai husi feto.


📖Edukasaun

 Atu hatene nivel Edukasaun husi Membru GMF, asesu de'it Figura 6, bazeia ba resposta husi respondente sira katak, membru GMF sira ho nia nivel edukasaun hanesan; porsentu haat nulu ho nivel edukasaun eskola prima ria, porsentu rua nulu pre-sekunda riu, porsentu sanulu resin hat la eskola, porsentu 14 ho nivel edukasaun iha sekunda riu no universidade. 

Hare ba persentajen refere hatudu katak nivel edukasaun mos sai hanesan fato r importante hodi mellora servisu GMF, tanba kapasidade lideransa no jestaun hodi halo koordenasaun ho parte relevante hotu atu asegura efetividade servisu GMF ho funsionamentu sistema fornesimentu bee ba iha tempu oin mai

Hare ba nivel edukasaun ne’ebe mak iha sai hanesan dezafiu ba efetividade servisu GMF nian liu-liu iha nivel kordensaun, tanba ne’e presiza tebes membru GMF sira atu hetan treinamentu oin-oin hodi eleva sira nia kapasidade ka abilidade individu ka grupu hodi tau matan no halo manutensaun no oprerasun ba fasilidade ne’ebe iha, nune’e mos bele moviliza komunidade atu partisipa atividade hotu-hotu ne’ebe mak GMF organiza.


 3.3. Dezafiu ne’ebe afeta ba efetividade servisu GMF ho Funsionamentu sistema bee 

😓Dezafiu ne’ebe GMF hasoru. 

Bazeia ba rezultadu resposta ne’ebe hatudu iha figura 7, tuir resposta husi respondente sira katak iha porsentu rua nulu resin hitu relata katak estrutura GMF la funsiona no kontribuisaun komunidade la la’o, iha fatin seluk porsentu rua nulu resin tolu relata katak la iha ona apoiu husi ONG no la iha ona enkontru membru GMF.


Bazeia ba rezultadu refere hatudu katak iha GMF ka sistema bee mos iha area rura l sira nafatin hasoru difikuldade iha funsionamentu estrutura GMF tanba servisu volunta riu, no la iha renovasaun ba membru estrutura ikus labele funsiona ho di’ak, seluk mos kontribuisaun komunidade la la’o tanba komunidade seidauk sente sai nain ba sistema bee ne’ebe nia asesu ba tanba komunidade nafatin nakonu ho Pensamentu depende nsia no seidauk independente lolo s. Situasaun hirak ne’e akontese tanba la iha koordenasaun ne’ebe diak hodi fasilita GMF atu moviliza ka orgoniza komunidade benefisiariu ba sistema ne’ebe koloka iha sira nia fatin.


💦Dezafiu ne’ebe Afeta ba Sistema fornesimentu bee

Atu hatene konabá dezafiu ne’ebe afeta ba sistema fornesimentu bee mak iha figura 8, hatudu katak Porsentu tolu nulu relata katak kontribuisaun fundus ba operasaun no manutensaun la di’ak no servisu GMF la ativu. Nune’e mos iha porsentu rua nulu mak relata katak la hetan apoiu husi komunidade no la iha enkontru regular GMF.

Bazeia ba rezultadu ne’e hatudu katak seidauk bele asegura sustentabilidade servisu GMF no sistema fornesimentu bee rural ne’e ba tempu oin mai tanba, atu hadi’a difikuldade ne’e mak presiza tebes kooperasaun servisu husi entidade relevante hotuhotu nia servisu hamutuk atu bele mellora servisu sira ho di’ak.

3.4. Fator ne’ebe presiza mellora di’ak liu hodi hadi’a efetividade servisu GMF no      funsionamentu sistema fornesimentu bee rurál. 
Asesu figura 9, tuir resposta husi respondente iha porsentu tolu nulu resin neen relata katak presiza mellora servisu GMF, porsentu tolu nulu resin hat relata katak komunidade nia kontribuisaun tenke efetivu, porsentu tolu nulu relata katak presiza involvementu autoridade nia iha servisu GMF.

Hare ba rezultadu ne’ebe temi iha leten, katak atu asegura sustentabilidade sistema fornesimentu bee rura l ezije tebes parte hotu nia apoiu. Liga ho rezultadu iha leten mak resposta husi interview hateten katak, dala barak situasaun koordenasaun liga ho knaar no responsabilidade ne’ebe mak komunidade no GMF iha, dala barak prosesu koordenasaun sira la’o maibe ladu n efetivu, tanba informasaun sira dala ruma hetan deit liu husi komunidade ka telefone iha tempu ne’ebe atividade ne’e atu la’o, hanesan GMF sira presiza atu halo enkontru ne’ebe presiza partisipasaun autoridade nian maibe la iha informasaun antes tanba ne’e la bele partisipa, tanba autoridade sira mos iha planu ne’ebe tenke halo. Tanba ne’e prosesu koordenasaun sira presiza atu informa ona loron tolu antes nune’e autoridade bele integra iha sira nia planu hodi partisipa, tanba sira mak nain ba komunidade nune’e iha obrigasaun atu tuir hodi fo hanoin atu ajuda GMF nia servisu nune’e komunidade bele koopera /kontribui di’ak liu iha servisu hotu-hotu.


💧Asegura rekursu bee iha bee matan

Atu asegura rekursu bee iha bee matan bele hare figura 10, iha figura ne’e respondente ho porsentu tolu nulu resin hitu relata katak presiza kuda ai, porsentu rua nulu resin ualu relata katak presiza hamo s/kontrola bee matan, porsentu sanulu resin tolu relata katak presiza halo lutu ba bee matan sira, porsentu sanulu relata katak presiza halo serimo nia ritual/ tara bandu, porsentu tolu mak relata katak presiza kee debu no porsentu lima mak dehan presiza halo teras.

Liga ho resposta hirak ne’e hotu atu fo hanoin ba parte hotu atu esforsu hodi tau atensaun no konsiderasaun hodi halo atividade sira temi iha leten hodi asegura rekursu bee iha bee matan sira.


3.5. Fasilitadór ba estabelese GMF ho koñesimentu komunidade ba Dekretu Lei             nu. 4/2004.

👉Fasilitadór ba estabelese GMF kada sistema fornesimentu bee rural

Atu hatene se mak fasilita hodi estabelese GMF kada sistema bee rural, asesu figura nu meru 11, tuir respondente ho porsentu sia nulu resin hitu relata katak ONG mak fasilita hodi harii GMF kada sistema bee rural sira, no porsentu tolu mak relata katak sira la hatene.

Relasiona ho resposta iha leten hatudu katak importante tebes governu atu servisu hamutuk ho ONG hodi haforsa sistema bee rural liu husi estabelesimentu GMF, tanba kompan ia implementador nain sira ba sistema fornesimentu bee rural sira seidauk pratika tuir dekretu lei Nu. 4/2004 tanba, nain ba sistema bee rural mak komunidade tanba ne’e kompan ia implementador ka programa PNDS sira iha obrigasaun atu implementa projetu tuir lei. Liu husi haforsa implementasaun projetu estabelesimentu sistema fornesimentu bee tuir dekretu lei nu. 4/2004 hodi estabelese Grupu Maneja Fasilidade (GMF) mak bele asegura sustentabilidade sistema fornesimentu bee rural, tanba nain ba sistema bee rural mak komunidade ne’ebe estabelese liu husi prosesu planu asaun komunidade I, II. Iha fatin hanesan implementador projetu bee rural sira mos laos deit atu estabelese Grupu Maneja Fasilidade (GMF) maibe halo mos sosializasaun komunidade liga ho dekretu lei nu. 4/2004 nune’e sira bele kuidadu no tau matan ba sistema ne’ebe sira asesu ba, kuandu sira iha ona kon esimentu no sai nain ba fasilidade bee mos ne’ebe mak iha ona sira nia fatin. Asaun ne’e importante tanba governu ho nia parseiru sira presiza atu investe iha seto r hanesan iha fatin ne’ebe diferente ho tempu diferente atu labele halo esplikasaun ba projetu.

👪Komunidade nia koñesimentu ba dekretu lei Nu. 4/2004. Atu hatene konaba kon esimentu komunidade nian ba Dekretu Lei nu. 4/2004 asesu figura 12, tuir resposta porsentu neen nulu resin tolu relata katak sira hatene, no porsentu tolu nulu resin hitu mak relata katak la hatene.

Hare ba resposta iha leten hatudu katak komunidade seidauk sente sai nain lolo s ba fasilidade bee mos iha area rural tanba sira la hatene konaba ba Dekretu Lei nu, 4/2004. Tanba nee presiza atu haforsa sosializasaun lei refere ba iha komunidade sira iha area rural atu sira bele hatene oinsa atu kuidadu sira nia fasilidade bee mos ne’ebe governu ho nia parseiru sira estabelese ona hodi fasilita sira nia asesu ba bee ne’ebe mak dignu ka seguru.

4. Konkluzaun & Rekomendasaun. 

4.1. Koankluuzaun Bazeia ba konteu du no objetivu peskiza ne’ebe deskreve ona iha leten, atu konklui deit katak rezultadu deskobrementu husi peskiza ne’e hatudu katak, servisu GMF no funsionamentu sistema fornesimentu bee rural di’ak tebes maske iha buat balun ne’e presiza ujentimente atu kompleta, hodi mellora di’ak liu tan GMF nia servisu ba garantia funsionamentu sistema no komunidade nia asesu ba bee ne’ebe mak adekuadu no dignu. 

Asuntu hirak ne’ebe presiza mellora mak hasa’e partisipasaun komunidade nian iha prosesu kuidadu no kontribui ba sistema sira nia di’ak, fornese treinamentu oin-oin ba membru GMF sira tanba sira nia nivel edukasaun kiik liu ate balun nia nivel edukasaun la iha. Presiza halo sosializasaun ba komunidade benefisiariu liga ho dekretu lei nu. 4/2004 nune’e sira bele sente sai nain ba sistema ne’ebe sira benefisia ba. 


4.2. Rekomendasaun. 

  1. Hare ba deskobrementu nee be liga ho kondisaun GMF nee be hateten katak husi GMF 30 ne’ebe peskiza ne’e kobre ba iha porsentu 70% sei ativu los. tanba ne’e husu governu (Sekreta riu Eletrisidade Agua e Saneamentu) atu halo mudansa ba Dekretu Lei Nu. 4/2004 hodi preve insentivu ba GMF inklui lin a koordenasaun entre GMF ho autoridade save sira iha seto r BESI hasa’e tan persentajen ne’ebe iha ona. 
  2. Liga ho 12% ne’ebe relata katak sira nia GMF sei ativu tanba sei hetan apoiu husi ONG Husu governu (Sekreta riu Eletrisidade Agua e Saneamentu) atu bele mos prioridade ba servisu parseria ho Organizasaun Sosiedade Sivil hodi atu haforsa di’ak liu tan atividade sosializa no formasaun sira ba komunidade benefisiariu sira iha sistema bee rural, nune’e sira bele espí ritu sai nain ba fasilidade ne’ebe iha ona.
  3. Hare ba rezultadu ne’ebe hatudu 40% membru GMF nia nivel edukasaun iha eskola prima ria no 14% nia nivel edukasaun la iha ka la eskola, mak husu governu liu husi sentru formasaun professional, atu mos tau prioridade ba GMF sira hodi hetan formasaun no kapasitasaun hodi hasa'e sira nia abilidade lideransa no finanseiru, tanba sira mak save ba susesu asesu sistema bee rural. 
  4. Bazeia ba persentajen 37% ne’ebe hateten katak atu seguru sustentabilidade rekursu bee iha rai laran presiza kuda ai-oan, mak husu governu liu husi sekreta riu estadu floresta atu fasilita ai-oan ne’ebe bele konserva bee ba komunidade sira atu kuda iha sira nia kinta l ka bee matan ne’ebe sira asesu ba. 
  5. Husu governu atu kria diploma ministerial hodi hametin lin a koordenasaun entre GMF ho autoridade relevante sira hodi asegura sustentabilidade sistema fornesimentu iha tempu oin mai. 
  6. Husu governu atu tau atensaun ba implementador sira sistema bee rural atu lao tuir mata dalan ka lei ne’ebe iha ona.


Anexu; 
  1. Foto Peskiza.
  2. Pergunta peskiza.
  3. Lista peskizador. 








💦....OBRIGADO ba ASESU ONA....💦






Posting Komentar

0 Komentar