Agradesimentu
Fundação Hafoun Timor Lorosa’e (F-HTL) nudár organizasaun Sosiedade
Sivíl ne’ebe haknar-an hodi halo monitorizasaun, peskiza no advokasia ba setór
Bee Saneamento no Ijiene (BESI) iha Timor-Leste. F-HTL servisu hamutuk parseiru
dezenvolvimentu sira hanesan; WaterAid iha prosesu implementasaun projetu,
USAID hodi halo peskiza ba kondisaun komunidade nia asesu ka utiliza bee no
fasilidade saneamentu ne’ebe mak seguru no asesivel.
Hanesan haktuir ona iha dekretu lei Nu. 4/2004 katak sistema
fornesimentu bee rural ne’e nain mak komunidade, tanba ne’e kada sistema bee
rural sira ne’ebe mak kolokadu iha komunidade sempre kompleta ho Grupu Manja
Fasilidade (GMF), hodi garantia sustentabilidade funsionamentu sistema no
komunidade nia asesu ne’ebe mak dignu no asesivel.
Atu deskobre informasaun konabá efetividade servisu GMF no
funsionamentu normal sistema fornesimentu bee, F-HTL organiza peskiza ne’e rekolla
dadus husi komunidade no autoridade iha Munisipiu Liquiça ne’ebe kobre ba
postu administrativu Bazartete,
Liquiça, no Maubara.
Iha peskiza ida ne’e F-HTL ho onra boot hakarak agradese ba respondente
sira ne’ebe oferese ona tempu hodi fo responde signifikante pergunta peskiza,
agradese mos ba nai autoridade Munisipiu, Postu, suku no aldeia sira inklui mos
xefe Grupu Maneja Fasilidade (GMF) no instituisaun save sira iha setór BESI.
Ho kooperasaun no kolaborasaun di’ak husi parte hotu mak ekipa
peskizadór sira konsege finaliza sira nia servisu tuir planu ne’ebe mak iha
ona, prosesu foti dadus ne’e la’o durante loron 5 hahú husi dia 12 – 18 Jullu
la inklui loron sábadu ho domingu, prosesu análiza dadus gasta loron 5 no to
iha prosesu prepara relatóriu peskiza iha loron 4 nia laran.
F-HTL mos la haluha atu agradese ba doadór USAID Timor-Leste liu husi
Ekipa USAID Activity NGO Advocacy for Good Governance tanba kontinua hatudu kometimentu
hodi suporta F-HTL haforsa evidénsia atu bele halo advokasia ne’ebe forte ba
komunidade hodi bele asesu bee ne’ebe di’ak iha Timor-Leste.
Agradesimentu
Konteúdu
Sumariu
ezekutivu
Akrónimu
1.
Introdusaun
1.1.
Antesedente
1.2.
Objetivu
2.
Metodolojia
2.1.
Pergunta peskiza
2.2.
Dezeñu peskiza
2.3.
Instrumentu peskiza
2.4. Amostra
3.
Rezultadu deskobrementu
3.1.
Area kobertura peskiza no
kondisaun GMF
3.2.
Pergunta peskiza
3.3.
Dezafiu ne’ebe afeta ba
efetividade servisu GMF no Funsionamentu bee
3.4. Fator ne’ebe presiza mellora di’ak liu hodi hadi’a efetividade servisu GMF no funsionamentu sistema fornesimentu bee rurál
3.5. Fasilitadór ba estabelese GMF ho koñesimentu komunidade ba Dekretu Lei nu. 4/2004
4.
Konkluzaun & Rekomendasaun
4.1.
Konkluzaun
4.2.
Rekomendasaun
4.3. Anexu
Sumariu
Ezekutivu
Tuir Dekretu Lei Nu. 4/2004 katak sistema
fornesimentu bee rural ne’e nain mak komunidade no sei jere direita husi Grupu
Maneja Fasilidade (GMF) ne’ebe hili husi komunidade rasik durante atividade
Planu Asaun Komunidade. Tamba ne’e atu garantia efetividade servisu GMF no
sustentabilidade funsionamentu sistema fornesimentu bee rural, mak presiza
kolaborasaun servisu entre parte hotu-hotu ne’ebe mak sai benefisiariu ba
sistema refere, hadi’a estrutura GMF no nia funsionamentu sira, hasa’e
kapasitasaun tékniku GMF nian inklui servisu hamutuk ho autoridade komunitária
ho pesoál responsavel sira husi instituisaun relevante.
Atu hatene kle’an liu konabá efetividade
implementasaun sistema bee iha area rural nian, Fundação Hafoun Timor Lorosa’e
(F-HTL) realiza Peskiza iha fulan Jullu 2023 ne’ebe implementa iha Munisipiu Liquiça.
Peskiza ida ne’e kobre ba postu administrativu Bazartete, Liquiça ho Maubara.
Respondente nain ba peskiza ida ne’e iha ema 55 kompostu husi membru GMF nain
30 no autoridade relevante sira nain 25.
Perguntas peskiza mak “Oinsá mak bele mellora efetividade servisu GMF no Sustentabilidade
Sistema Fornesimentu Bee Rurál?”
Husi pergunta peskiza prinsipál ida ne’e,
peskizadór dezenvolve pergunta survey no entrevista nian hodi hare ba fatór
sira tuir mai ne’e:
1.
Fator saida mak kontribui atu GMF lao di’ak liu?
2. Dezafiu saida mak GMF hasoru?
3. Saida mak tenke halo di’ak liu tan?
Deskobrementu prinsipál sira hanesan tuir
mai ne’e:
1. Fator saida mak kontribui atu GMF lao di’ak:
Fator kontribui ba GMF lao di’ak mak
porsentu tolu nulu relata katak komunidade nia kontribuisaun di’ak los tanba
sira fiar lideransa, porsentu rua nulu resin rua relata katak efetividade
servisu GMF di’ak los tanba sira rona malu iha grupu, porsentu sanulu resin sia
relata katak hetan apoiu másimu husi autoridade komunitária, porsentu sanulu
resin hitu relata katak prosesu operasaun no manutensaun lao di’ak los, no
porsentu sanulu resin rua mak relata katak sei hetan apoiu husi ONG. Fator
kontribui ba funsionamentu sistema bee rurál ne’ebe bele funsiona ho di’ak,
porsentu tolu nulu resin neen relata katak servisu GMF efetivu, porsentu
tolunulu resin rua relata katak kontribuisaun komunidade la’o ho di’ak, porsentu
tolu nulu mak relata katak kooperasaun servisu ho autoridade relevante sira
di’ak los.
Fator espesífiku generu no edukasaun sai
parte importante atu bele maneja GMF no sistema bee nian. Iha peskiza ne hatudu
katak partisipasaun feto ho mane di’ak tebes hodi involvementu iha GMF. Iha
Porsentu rua nulu resin hat membru GMF mak tuir survey no hitu nulu serin nain
husi mane, hirak ne’e hotu hola parte nudár membru GMF. Fatin ne’ebe mak feto
hola parte no foti pozisaun hanesan lideransa hatudu management GMF ne’ebe di’ak.
1.
Dezafiu saida mak GMF hasoru?
Atu
hatene konabá dezafiu ne’ebe afeta ba sistema fornesimentu bee hatudu katak
Porsentu tolu nulu relata katak kontribuisaun fundus ba operasaun no
manutensaun la di’ak no servisu GMF la ativu. Nune’e mos iha porsentu rua nulu
mak relata katak la hetan apoiu husi komunidade no la iha enkontru mensal ka
trimestrál GMF. Husi Intervista durante peskiza autoridade sira hatete katak fatór
ida tan mak mudansa klimátika impaktu ba menus fontes be sira no mos problema
intensivu ba GMF sira.
2.
Saida mak tenke halo di’ak liu
tan?
Atu
asegura sistema fornesimentu bee bele asesu ho di’ak, tuir resposta husi
respondente, iha porsentu tolu nulu resin hat relata katak komunidade nia
kontribuisaun tenke efetivu, porsentu tolu nulu relata katak presiza
envolvimentu autoridade iha servisu GMF, porsentu rua nulu resin ualu relata
katak servisu GMF presiza mellora, no porsentu hili opsaun seluk.
Atu asegura
rekursu bee iha bee matan, respondente ho
porsentu tolu nulu resin hitu relata katak presiza kuda ai, porsentu rua nulu
resin ualu relata katak presiza hamós/kontrola bee matan, porsentu sanulu resin
tolu relata katak presiza halo lutu ba bee matan sira, porsentu sanulu relata
katak presiza halo serimónia ritual/ tara bandu, porsentu tolu mak relata katak
presiza kee debu no porsentu lima mak dehan presiza halo teras.
Diskusaun:
- Estudu ne’e hatudu katak partisipasaun feto 24% deit iha Estatura
GMF ho sira nia prezensa forte los, bele maneja GMF. Estrutura GMF feto iha
knar lideransa fo impaktu ba sistema bee lao di’ak.
- Nivel Edukasaun setór importante wainhira hili membru GMF.
- Prezensa
NGOs iha area rural forte no ajuda tebes governu iha servisu estabelesimentu bee
rural nian.
- Sinergia
husi governu no atór estabelesimentu bee ne importante atu bele fornese bee
rural ne’ebe efisiente ba ema hotu. Asaun melloramentu sira ba Sistema bee mak
hanesan kuda ai, halo teras, hadi’a debu sei ajuda tebes kontribui ba
sustentabilidade bee iha futuru.
- Sinergia husi governu no atór estabelesimentu bee ne importante
atu bele fornese bee rural ne’ebe efisiente ba ema hotu. Rezultadu survey
no intervista hatete ho klaru tebes tenke iha efetividade ba koordenasaun
servisu entre autór servisu iha area bee nian.
Rekomendasaun: GMF nia estrutura presiza hadi’a
no haforsa hodi halo revizaun ba dekretu lei númeru 4/2004 konabá sistema bee
rural ne’ebe mak GMF hola parte mos iha laran!!!
Akrónimu
F-HTL :
Fundação Hafoun Timor Lorosa’e
USAID :
United State Agency for International Development
MS :
Ministry of Health
NGO :
Non-Governmental Organization
ONG :
Organizasaun Naun Governmental
ANAS, I.P. :
Autoridade Nasional Agua e Saneamento, Institutu Públiku
BESI :
Bee Saneamento no Ijiene
SMASA :
Servisu Municipio Agua Saneamento Ambiente
GMF :
Grupu Maneja Fasilidade
FPA :
Fasilitadór Posto Administrativu
PAK :
Planu Asaun Komunidade
1. Introdusaun
1.1. Antesedente
Fundação Hafoun Timor-Lorosa’e nudár organizasaun peskiza no advokasia
ba setór BESI ne’ebe hahú nia knaar iha 12 Novembru 2000, ne’ebe iha 2022 hetan
mos apoiu husi USAID activity liu husi programa Governasaun Di’ak, hetan mos apoiu
ba halo peskiza hodi deskobre lakunas ne’ebe mak GMF hasoru iha servisu
loron-loron.
Ho apoiu husi USAID activity ne’ebe konsege rezulta peskiza rua mak
hanesan peskiza primáriu ne’ebe halo ona durante fulan Abril 2022 foka ba
komunidade nia asesu ba sistema abastesimentu bee rurál, aléinde ne’e halo mos
peskiza sekundáriu durante fulan Marsu 2023 ho tema sustentabilidade GMF mak
save ba asesu sistema bee rurál. Ba dala ida ne’e tan apoiu hodi halo peskiza
ba efetividade servisu GMF iha Munisipiu Liquiça ne’ebe kobre ba postu
administrativu tolu.
Fundação espera katak rezultadu peskiza hirak liu bele apoiu ona
instituisaun estadu relevante sira atu tau konsiderasaun sériu ba
dezenvolvimentu sistema bee rurál inklui mellora ezisténsia GMF iha tempu oin
mai, liu husi implementasaun no revizaun ba dekretu Lei Nu. 4/2004 ne’ebe preve
ba abastesimentu sistema fornesimentu bee ba konsumu públiku.
Iha peskiza ida ne’e F-HTL servisu hamutuk ANAS, I.P ne’ebe sai mos
nain ba peskiza ne’e tanba hetan mos konsultasaun ba instrumentu peskiza antes
peskiza ne’e la’o.
Peskiza ne’e realiza ho fundamentu katak atu deskobre efetividade
servisu GMF no sustentabilidade funsionamentu sistema fornesimentu bee ne’ebe
iha ona. Nune’e mos koordenasaun servisu entre GMF ho autoridade komunitária
inklui instituisaun husi governu.
Iha fatin seluk hakarak deskobre papél importante husi GMF ka
autoridade lokál sira tenke halo hodi asegura ezisténsia GMF no rekursu bee iha
bee matan ka sistema sira la bele avaria atu kontinua fornese bee ba
komunidade.
Fundação hanesan organizasaun peskizadór
no advokasia ne’ebe iha papél tomak atu buka informasaun ka evidénsia husi
grupu ka indivídu ou responsavel save iha komunidade hodi hetan informasaun
ne’ebe mak lolós no atuál hodi haforsa rekomendasaun iha prosesu advokasia sira
tuir mai.
Respondente ba peskiza ne’e mak kompostu
husi autoridade Postu, Suku, Aldeia, SMASA munisipiu, FPA, Xefe GMF inklui mos
membru GMF seluk. Tanba hirak ne’e mak nain ka responsavel atu tau matan ka
organiza komunidade atu tau matan ba fasilidade ne’ebe mak iha ona.
1.1. Objetivu
- Atu esplora informasaun no dezafiu husi efetividade servisu GMF hodi asegura sistema sustentabilidade komunidade nia asesu ba bee rurál.
- Atu rekolla informasaun ka evidénsia apoiu ba prosesu advokasia ne’ebe Fundação hola parte ba inklui mos organizasaun relevante sira.
- Atu relata informasaun ne’ebe ezaminadu, kualidade no kontribuitivu ba dezenvolvimentu setór BESI.
- Atu deskobre evidénsia ka informasaun relevante ne’ebe konvensidu hodi influensia dinámika polítiku instituisaun no ministériu.
- Atu prodús relatóriu ka paraser ne’ebe imfluensiadu hodi konvense instituisaun ka ministériu relevante hodi hola parte iha advokasia ba mudansa desizaun órgaun estadu nian ne’ebe signifikativu no universalidade.
1.1. Perguntas Peskiza
Perguntas peskiza ne’ebé atu responde “Oinsá mak bele mellora efetividade servisu
GMF no Sustentabilidade Sistema fornesimentu Bee Rurál?”
Husi pergunta peskiza principal ida ne’e,
peskizadór dezenvolve pergunta survey no entrevista nian hodi hare ba fatór
sira tuir mai ne’e:
1. Fatór saida mak kontribui atu GMF lao
di’ak liu?
2. Dezafiu saida mak GMF hasoru?
3. Saida mak tenke halo di’ak liu tan?
1.2. Dezeña Peskiza
Dezeñu Peskiza sei uza métodu mistura
survey no intervista hodi hetan resposta ba pergunta inan ne’ebe koloka ona iha
leten liu husi resposta ba pergunta oan sira.
1.3. Instrumentu sira
Instrumentu peskiza ne’ebe pertinente iha
prosesu peskiza ida ne’e mak kria pergunta
ba survey nian. lista pergunta
peskiza ne’ebe enumerador sira sei utiliza hodi hetan resposta husi respondente
sira konstitui husi informasaun demográfia respondente, situasaun atuál sistema
bee, respondente sira nia involvementu iha sistema bee rasik, obstákulu sira no
mos oportunidade no solusaun saida mak respondente sira sente katak bele ajuda mellora
efetividade servisu bee rural nian
Ekipa mos dezenvolve pergunta entrevista nian hodi bele foti
informasaun husi autór prinsipál ba sistema ne’ebe mak konstitui husi membru
governu, autoridade lokál no mos xefe GMF.
1.4. Amostra / Sample
Amostra ne’ebe utiliza iha peskiza ne’e
mak sei uza métodu Purposive & Snowball
sampling ne’ebe sei kobre respondente 55 mai husi autoridade
lokál, autoridade postu, grupu GMF, Asosiasaun GMF ministériu no instituisaun
hirak ne’ebe servisu iha area BESI. Peskiza ne’e sei hala’o iha munisipiu
Liquiça ne’ebe sei kobre postu tolu (3) Liquiça Vila, Bazartete ho Maubara.
Iha peskiza ida ne’e utiliza métodu mistura
ne’ebe ita Konjuga métodu rua mak hanesan survey ne’ebe halo ba Grupu Maneja
Fasilidade (GMF) hamutuk 30 no KII ba respondente 25 ne’ebe kompostu husi Xefe
Grupu Maneja Fasilidade, Xefe Aldea, Xefe Suku, Administradór Postu, Fasilitadór
Postu Administrativu (FPA) ho Servisu Munisipiu Agua Saneamentu e ambientál
(SMASA) Munisipiu.
Peskiza ne’e prefere halo iha Liquiça
tanba F-HTL hanesan mos implementador ba sistema fornesimentu bee rural iha
Liquiça, nune’e liu husi peskiza ne’e atu deskobre faktu ka evidénsia sira
ne’ebe sai hanesan fatór susesu ka failansu husi GMF hirak ne’ebe eziste ona
iha Liquiça.
Ho deskobrementu sira iha area susesu GMF
nian mak bele sai lisaun ka referénsia ba GMF sira ne’ebe seidauk susesu hodi
hadi’a an iha tempu oin mai, prosesu tomak ba estabelese GMF hahú husi inísiu
too remata nee hanesan deit, tanba lao tuir lei ka matadalan ne’ebe mak iha
ona.
1.1. Kolesaun Dadus
Prosesu kolesaun dadus ne’e sei halo husi
ekipa peskizadór ne’ebe kompostu husi koordenadór, enumerador no data entry,
prosesu rekolla dadus ne’e durante loron 5 hahú husi dia 12 – 18 Jullu la
inklui loron sábadu no domingu.
Sei fornese pergunta survey no pergunta
intervista ba respondente ne’ebe diferente ne’ebe sei mai husi postu
administrativu tolu iha Munisipiu Liquiça.
1.2. Analiza Dadus
Prosesu análiza dadus hotu ne’ebe rekolla
ona durante peskiza, sei responsavel husi pesoál data entry, liu husi kria
dashboard no kontinua utiliza pivot table no tau coding ba resposta sira hodi
halo análiza. Atividade análiza dadus ne’e mos hetan suporta direita husi ekipa
F-HTL nian iha nivel manejamentu liu husi koordenadór peskiza.
Atu hatene deskobrementu sira liga ho
Tematiku no pergunta sira koloka ona iha pájina hirak liu ba bele asesu rezultadu
sira tuir mai;
2.1. Area kobertura Peskiza no Kondisaun GMF
Iha fase ne’e area kobertura ho kondisaun GMF
nudár informasaun save hodi hatudu katak peskiza ne’e kobre iha ne’ebe no halo
ba saida.
Area kobertura peskiza iha munisipiu Liquiça, kobre ba postu
administrativu tolu (3) ho total respondente nain lima nulu resin lima (55)
husi postu administrativu Bazartete nain sanulu resin sia ka porsentu tolu nulu
resin hat (19/ 34%) Liquiça Vila ho Maubara nain sanulu resin ualu ka porsentu
tolu nulu resin tolu (18 / 33%)
Ho rezultadu ne’e hatudu mai ita katak governu ho nia parseiru sira
presiza halo ezersísiu makas liu tan hodi asegura funsionamentu GMF ba tempu
naruk.
Hanesan ita hatene katak legalmente sistema fornesimentu bee rural ne’e nain mak komunidade, tanba ne’e implementador projetu bee rural nian hotu iha obrigasaun apoiu / fasilita atu estabelese GMF ba kada sistema ne’ebe mak koloka ba komunidade hodi garantia funsionamentu sistema ba tempu naruk.
👉Atu hatene fatór
ne’ebe kontribui ba efetividade servisu GMF
Bele asesu figura 3,
atu fundamenta porsentu hitu nulu ne’ebe relata katak efetividade servisu GMF sei
ativu los iha figura 3 liu ba, mak iha resposta seluk husi total respondente ho
porsentu tolu nulu relata katak komunidade nia kontribuisaun di’ak los,
porsentu rua nulu resin rua relata katak efetividade servisu GMF di’ak los,
porsentu sanulu resin sia relata katak hetan apoiu másimu husi autoridade
komunitária, porsentu sanulu resin hitu relata katak prosesu operasaun no
manutensaun lao di’ak los, no porsentu sanulu resin rua mak relata katak sei
hetan apoiu husi ONG.
Iha fatin seluk atu hatudu katak GMF iha munisipiu Liquiça komesa
dezenvolve an-ba dadaun atu independentemente tau matan ka garantia efetividade
servisu no sustentabilidade sistema tanba iha resposta sira iha leten hatudu
katak sira nia dependénsia ba ONG ka parseiru dezenvolvimentu sira menus los.
👉Fatór save ne’ebe kontribui ba sistema bee la’o di’ak
Fatór espesífiku (Generu no Edukasaun)
💁Generu
Pozisaun ne’ebe feto okupa maioria iha Tezoreru ho Sekretáriu tanba
sira iha kapasidade atu halo akompañamentu no jestaun ba rekursu ne’ebe iha hanesan
fundus kontribuisaun mensal ba manutensaun no operasaun, feto sira mos
partisipa iha enkontru ka diskusaun iha komunidade hanesan aldeia, suku no
munisipiu hodi hato’o situasaun iha komunidade nune’e mos fahe sira nia susesu
no dezafiu ho autoridade atu bele buka solusaun. Iha fatin seluk iha potensiál
idade ba kuidadu fasilidade ne’ebe mak lokaliza iha fatin tanba dala barak feto
mak iha papél Maiór asesu no utiliza bee ba nesesidade doméstika inklui
nesesidade sira seluk, tanba ne’e ba xefia ba torneira públiku sira tanke mai husi
feto.
📖Edukasaun
Atu hatene nivel Edukasaun husi Membru GMF, asesu de'it Figura 6, bazeia ba resposta husi respondente sira katak, membru GMF sira ho nia nivel edukasaun hanesan; porsentu haat nulu ho nivel edukasaun eskola prima ria, porsentu rua nulu pre-sekunda riu, porsentu sanulu resin hat la eskola, porsentu 14 ho nivel edukasaun iha sekunda riu no universidade.
Hare ba persentajen refere hatudu katak nivel edukasaun mos sai hanesan fato r importante hodi mellora servisu GMF, tanba kapasidade lideransa no jestaun hodi halo koordenasaun ho parte relevante hotu atu asegura efetividade servisu GMF ho funsionamentu sistema fornesimentu bee ba iha tempu oin mai
Hare ba nivel edukasaun ne’ebe mak iha sai hanesan dezafiu ba efetividade servisu GMF nian liu-liu iha nivel kordensaun, tanba ne’e presiza tebes membru GMF sira atu hetan treinamentu oin-oin hodi eleva sira nia kapasidade ka abilidade individu ka grupu hodi tau matan no halo manutensaun no oprerasun ba fasilidade ne’ebe iha, nune’e mos bele moviliza komunidade atu partisipa atividade hotu-hotu ne’ebe mak GMF organiza.
3.3. Dezafiu ne’ebe afeta ba efetividade servisu GMF ho Funsionamentu sistema bee
😓Dezafiu ne’ebe GMF hasoru.
Bazeia ba rezultadu resposta ne’ebe hatudu iha figura 7, tuir resposta husi respondente
sira katak iha porsentu rua nulu resin hitu relata katak estrutura GMF la funsiona no
kontribuisaun komunidade la la’o, iha fatin seluk porsentu rua nulu resin tolu relata katak la
iha ona apoiu husi ONG no la iha ona enkontru membru GMF.
Bazeia ba rezultadu refere hatudu katak iha GMF ka sistema bee mos iha area rura l sira nafatin hasoru difikuldade iha funsionamentu estrutura GMF tanba servisu volunta riu, no la iha renovasaun ba membru estrutura ikus labele funsiona ho di’ak, seluk mos kontribuisaun komunidade la la’o tanba komunidade seidauk sente sai nain ba sistema bee ne’ebe nia asesu ba tanba komunidade nafatin nakonu ho Pensamentu depende nsia no seidauk independente lolo s. Situasaun hirak ne’e akontese tanba la iha koordenasaun ne’ebe diak hodi fasilita GMF atu moviliza ka orgoniza komunidade benefisiariu ba sistema ne’ebe koloka iha sira nia fatin.
💦Dezafiu ne’ebe Afeta ba Sistema fornesimentu bee
Atu hatene konabá dezafiu ne’ebe afeta ba sistema fornesimentu bee mak iha figura 8, hatudu katak Porsentu tolu nulu relata katak kontribuisaun fundus ba operasaun no manutensaun la di’ak no servisu GMF la ativu. Nune’e mos iha porsentu rua nulu mak relata katak la hetan apoiu husi komunidade no la iha enkontru regular GMF.
Hare ba rezultadu ne’ebe temi iha leten, katak atu asegura sustentabilidade sistema fornesimentu bee rura l ezije tebes parte hotu nia apoiu. Liga ho rezultadu iha leten mak resposta husi interview hateten katak, dala barak situasaun koordenasaun liga ho knaar no responsabilidade ne’ebe mak komunidade no GMF iha, dala barak prosesu koordenasaun sira la’o maibe ladu n efetivu, tanba informasaun sira dala ruma hetan deit liu husi komunidade ka telefone iha tempu ne’ebe atividade ne’e atu la’o, hanesan GMF sira presiza atu halo enkontru ne’ebe presiza partisipasaun autoridade nian maibe la iha informasaun antes tanba ne’e la bele partisipa, tanba autoridade sira mos iha planu ne’ebe tenke halo. Tanba ne’e prosesu koordenasaun sira presiza atu informa ona loron tolu antes nune’e autoridade bele integra iha sira nia planu hodi partisipa, tanba sira mak nain ba komunidade nune’e iha obrigasaun atu tuir hodi fo hanoin atu ajuda GMF nia servisu nune’e komunidade bele koopera /kontribui di’ak liu iha servisu hotu-hotu.
💧Asegura rekursu bee iha bee matan
Atu asegura rekursu bee iha bee matan bele hare figura 10, iha figura ne’e respondente ho porsentu tolu nulu resin hitu relata katak presiza kuda ai, porsentu rua nulu resin ualu relata katak presiza hamo s/kontrola bee matan, porsentu sanulu resin tolu relata katak presiza halo lutu ba bee matan sira, porsentu sanulu relata katak presiza halo serimo nia ritual/ tara bandu, porsentu tolu mak relata katak presiza kee debu no porsentu lima mak dehan presiza halo teras.
Liga ho resposta hirak ne’e hotu atu fo hanoin ba parte hotu atu esforsu hodi tau atensaun no konsiderasaun hodi halo atividade sira temi iha leten hodi asegura rekursu bee iha bee matan sira.
3.5. Fasilitadór ba estabelese GMF ho koñesimentu komunidade ba Dekretu Lei nu. 4/2004.
👉Fasilitadór ba estabelese GMF kada sistema fornesimentu bee rural
Atu hatene se mak fasilita hodi estabelese GMF kada
sistema bee rural, asesu figura nu meru 11, tuir
respondente ho porsentu sia nulu resin hitu relata
katak ONG mak fasilita hodi harii GMF kada sistema
bee rural sira, no porsentu tolu mak relata katak sira la
hatene.
👪Komunidade nia koñesimentu ba dekretu lei Nu. 4/2004. Atu hatene konaba kon esimentu komunidade nian ba Dekretu Lei nu. 4/2004 asesu figura 12, tuir resposta porsentu neen nulu resin tolu relata katak sira hatene, no porsentu tolu nulu resin hitu mak relata katak la hatene.
Hare ba resposta iha leten hatudu katak komunidade seidauk sente sai nain lolo s ba fasilidade bee mos iha area rural tanba sira la hatene konaba ba Dekretu Lei nu, 4/2004. Tanba nee presiza atu haforsa sosializasaun lei refere ba iha komunidade sira iha area rural atu sira bele hatene oinsa atu kuidadu sira nia fasilidade bee mos ne’ebe governu ho nia parseiru sira estabelese ona hodi fasilita sira nia asesu ba bee ne’ebe mak dignu ka seguru.
4. Konkluzaun & Rekomendasaun.
4.1. Koankluuzaun Bazeia ba konteu du no objetivu peskiza ne’ebe deskreve ona iha leten, atu konklui deit katak rezultadu deskobrementu husi peskiza ne’e hatudu katak, servisu GMF no funsionamentu sistema fornesimentu bee rural di’ak tebes maske iha buat balun ne’e presiza ujentimente atu kompleta, hodi mellora di’ak liu tan GMF nia servisu ba garantia funsionamentu sistema no komunidade nia asesu ba bee ne’ebe mak adekuadu no dignu.
Asuntu hirak ne’ebe presiza mellora mak hasa’e partisipasaun komunidade nian iha prosesu kuidadu no kontribui ba sistema sira nia di’ak, fornese treinamentu oin-oin ba membru GMF sira tanba sira nia nivel edukasaun kiik liu ate balun nia nivel edukasaun la iha. Presiza halo sosializasaun ba komunidade benefisiariu liga ho dekretu lei nu. 4/2004 nune’e sira bele sente sai nain ba sistema ne’ebe sira benefisia ba.
4.2. Rekomendasaun.
- Hare ba deskobrementu nee be liga ho kondisaun GMF nee be hateten katak husi GMF 30 ne’ebe peskiza ne’e kobre ba iha porsentu 70% sei ativu los. tanba ne’e husu governu (Sekreta riu Eletrisidade Agua e Saneamentu) atu halo mudansa ba Dekretu Lei Nu. 4/2004 hodi preve insentivu ba GMF inklui lin a koordenasaun entre GMF ho autoridade save sira iha seto r BESI hasa’e tan persentajen ne’ebe iha ona.
- Liga ho 12% ne’ebe relata katak sira nia GMF sei ativu tanba sei hetan apoiu husi ONG Husu governu (Sekreta riu Eletrisidade Agua e Saneamentu) atu bele mos prioridade ba servisu parseria ho Organizasaun Sosiedade Sivil hodi atu haforsa di’ak liu tan atividade sosializa no formasaun sira ba komunidade benefisiariu sira iha sistema bee rural, nune’e sira bele espí ritu sai nain ba fasilidade ne’ebe iha ona.
- Hare ba rezultadu ne’ebe hatudu 40% membru GMF nia nivel edukasaun iha eskola prima ria no 14% nia nivel edukasaun la iha ka la eskola, mak husu governu liu husi sentru formasaun professional, atu mos tau prioridade ba GMF sira hodi hetan formasaun no kapasitasaun hodi hasa'e sira nia abilidade lideransa no finanseiru, tanba sira mak save ba susesu asesu sistema bee rural.
- Bazeia ba persentajen 37% ne’ebe hateten katak atu seguru sustentabilidade rekursu bee iha rai laran presiza kuda ai-oan, mak husu governu liu husi sekreta riu estadu floresta atu fasilita ai-oan ne’ebe bele konserva bee ba komunidade sira atu kuda iha sira nia kinta l ka bee matan ne’ebe sira asesu ba.
- Husu governu atu kria diploma ministerial hodi hametin lin a koordenasaun entre GMF ho autoridade relevante sira hodi asegura sustentabilidade sistema fornesimentu iha tempu oin mai.
- Husu governu atu tau atensaun ba implementador sira sistema bee rural atu lao tuir mata dalan ka lei ne’ebe iha ona.
0 Komentar