RELATORIU PESKIZA "Komunidade nia Asesu ba Bee Moos"


 








Rekuñesimentu

Fundasaun Hafoun Timor Lorosa’e (F-HTL) nudár organizasaun sosiedade sivíl ne’ebe haknar-an hodi halo peskiza no advokasia ba setór Bee Saneamento no Ijiene (BESI) iha Timor-Leste, nune’é ekipa peskizadór rekolla ona dadus husi komunidade iha Munisipiu Ainaro & Liquiça ho onra boot hakarak apresia no kongratula autoridade lokál liuliu xefe suku, xefe Aldeia no mos komunidade hirak ne’ebe ho vontade no interese tomak hodi fasilita ekipa Fundação Hafoun Timor Lorosa’e (F-HTL) durante loron 5 hodi rekolla informasaun hotu liga ho komunidade nia asesu ba Bee. Iha lidun seluk hakarak agradese ekipa ne’ebe fo apoiu hodi foti dadus iha komunidade, nuneé mos ekipa USAID/Timor-Leste nia Atividade ONG Advokasia ba Governasaun Di’ak ne’ebe durante ne’e fo konsellu makas tebes ba ekipa peskizadór hahú husi identifika problema dezenvolve tools to’o prodús relatóriu peskiza ne’e termina.  


Konteúdu

Konteúdu....................................................................................................... ii

Akrónimu....................................................................................................... iii

Sumáriu Eksekutivu....................................................................................... 1

Antesedentes ................................................................................................. 1

Metodolojia.................................................................................................... 1

Deskobrimentu Xave sira:............................................................................. 1-2

Rekomendasaun Xave................................................................................... 3

1.      Introdusaun 

1.1.      Antesedentes.................................................................................. 4 

1.2.      Objetivu sira.................................................................................... 4

2.      Metodólojia............................................................................................. ...5

    2.1.      Pergunta Peskiza nian..................................................................... 5

          2.2.      Dezeñu peskiza............................................................................... 5

    2.3.      Instrumentu Survey.........................................................................5

          2.4.      Amostra......................................................................................... 6-7

          2.5.         Kolesaun Dadus............................................................................ 7

                    2.6.         Analizasaun Dadus.........................................................................8

          2.7.         Limitasaun ...................................................................................... 8

       3.      Rezultadu.............................................................................................. 8-13

        4.      Rekomendasaun:................................................................................13

        5.      Aneksu sira.............................................................................................

                    a.             Aneksu  1: Dezeñu Amostra...........................................................

                    b.          Aneksu 2: Instrumentu survey .......................................................

c.             Aneksu 3: Lista enumeradór........................................................... 

d.            Tabela & Gráfiku............................................................................



Akrónimu

 

                    AIDS               Acquired Immunodeficiency Syndrome

                    F-HTL              Fundasaun Hafoun Timor Lorosa’e

                    HIV                 Human Immunodeficiency Virus

                    M&E               Monitoring and Evaluation

                    MoH                Ministry of Health

                    NGO               Non-Governmental Organization

                    TOT                 Training of Trainers

                    ANAS, I.P.     Autoridade Nasional Agua e Saneamento, Institutu Públiku

                    BTL, E.P.        Bee Timor- Leste, Empreza   Públiku

                    BESI               Bee Saneamentu no Ijiene



Sumáriu Eksekutivu

Antesedentes

Fundação Hafoun Timor Lorosa’e (F-HTL) nudár oraganizasaun ida ne’ebe ha knaar-an hodi halo peskiza no advokasia ba setór Bee No Saneamentu Ijiene (BESI), ne’ebe servisu hamutuk ho USAID/Timor-Leste nia Atividade ONG Advokasia ba Governasaun Di’ak  hodi halo advokasia ba setór bee moos, tanba neé atu fasilita advokasia ne’ebe diak no efetivu mak hahú rekolla dadus ka informasaun liu husi peskiza ne’ebe hala’o durante loron 5 hahu husi loron 21 – 26 Abril 2022 konabá komunidade nia asesu ba bee moos iha Munisipiu Ainaro espesialmente postu Administrativu Maubisse, no Munisipiu Liquiça Postu Liquiça Vila ho Bazartete.


Metodolojia

Ekipa enumeradór Fundasaun Hafoun Timor Lorosa’e (F-HTL) nian halaó peskiza ho modelu selesaun random ba uma kain sira iha area alvu. Prosesu kolesaun dadus uza instrumentu hanesan pergunta survey ne’ebe halao husi ekipa enumerador kompostu ema nain tolu (3) iha terenu ho total respondente nain 196 husi Munisipiu rua (2).


Deskobrimentu Xave sira:

Pergunta peskiza 1: Fontes bee saida mak familia/uma-kain sira asesu ba nesesidade uma laran, agrikula no nesesidade sira seluk, oinsá  sira nia asesu ba bee?

Iha Munisípiu Ainaro, postu administrativu Maubisse porsentu 72 asesu bee hemu husi Bee matan protejidu,  pursentu 69 asesu bee hemu husi Bee superfísie (hanesan bee mota, bee nalihun, lagoa, kolam/debun, baleta, kanál irrigasaun) Nuneé mos Iha Munisípiu Liquiça, Postu administrativu Liquiça vila no Bazartete pursentu 38 asesu ba Bee Torneira maske la permanente, tuir kedas pursentu 27 asesu bee husi Karreta Tanque.

Pergunta peskiza 2: Tempu ne’ebe familia/uma kain sira gasta hodi kuru bee no se-se mak responsavel barak no hetan impaktu bo’ot liu?

Hatán ba perguntas kona-ba tempo hira mak sira gasta hodi kuru bee, pursentu 72 husi família/uma-kain relata katak sira gasta tempu menus husi oras 1 kada loron, pursentu 28 gasta oras 2 liu, maibé iha tempu bai-loro, pursentu 63 gasta tempu menus husi oras 1 no pursentu 38 relata katak sira gasta oras 2 liu. Ema ne’ebé responsavel ba kuru bee iha uma kain/família, rezultadu survey hatudu katak, pursentu 40 kompostu husi feto adultu/inan ho nia oan feto mak responsavel barak liu hodi kuru bee.

Pergunta peskiza 3: Iha ka lae sistema Fornesimentu  bee iha komunidade, oinsá  maneja no halo manutensaun?

Iha Munisípiu Ainaro, pursentu 89 respondente sira relata laiha sistema fornesimentu bee husi governu ba iha komunidade, maibé iha pursentu 11 dada rasik bee husi bee matan no bee posu ba sira nia uma hodi sustenta ba nesesidade uma laran.

Iha Munisípiu Liquiça pursentu 64 relata katak laiha sistema fornesimentu bee iha sira nia komunidade no pursentu 36 mak relata iha ona sistema fornesimentu bee husi governu, liga ho resposta husi respondente iha munisipiu rua ne’e hatudu katak komunidade barak mak sei preokupa konabá sistema fornesimentu bee tanba sira barak mak seidauk hetan asesu bee ho di’ak hodi responde ba nesesidade doméstika.

Respondente hirak ne’ebe asesu ona ba sistema fornesimentu bee ne’ebe avaria ona iha tinan ida liu ba, respondente husi pursentu 85 iha Munisipiu Liquiça hatán los, no pursentu 15 mak hatán lae. pursentu 72 relata katak sira hato’o ona keixa entidade relevante hanesan Xefe Suku, Xefe Aldeia, Administradór Postu, Grupu Maneja Fasilidade (GMF), Autoridade Nasionál Agua e Saneamento, Institutu Públiku (ANAS, I.P) & Bee Timor- Leste, Empreza   Públiku (BTL, E.P) no pursentu 28 relata la hato’o keixa. Diferente tebes ho munisípiu Ainaro tanba respondente ho pursentu 95 komunidade la hetan asesu sistema fornesimentu bee, nune’e sira laiha koñesimentu no esperiénsia kona-ba oinsá jere no halo manutensaun fasilidade sistema ne’ebe avaria.

Pergunta peskiza 4: Oinsá nivel satisfasaun husi komunidade kona-ba asesu ba bee?

Iha Munisípiu Ainaro no Liquiça hatudu nivel satisfasaun kona-ba asesu ba bee tun liu tanba respondente husi pursentu 23 ne’ebé relata katak sira satisfás no satisfás loos, maibé pursentu 77 la satisfás no la satisfás loos kona-ba asesu ba bee iha sira nia komunidade.  Hare ba persentajen iha leten hatudu katak komunidade iha munisipiu Ainaro ho Liquiça preokupa tebes ba sistema fornesimentu bee ne’ebe sira seidauk asesu durante tinan barak nia laran tanba distánsia dook no limitasaun rekursu ba sosa bee.

Pergunta peskiza 5: Saida mak komunidade nia hanoin konabá oinsá hadi’ak sira nia asesu ba bee?

Durante survey iha mós pergunta ida ba respondente kona-ba oinsá hadi’ak komunidade nia asesu ba bee. Rezultadu husi survey hatudu maioria husi respondente survey, pursentu 90 hato’o sira nia hanoin katak atu hadi’ak komunidade nia asesu ba bee mak governu liu husi ministériu relevante hanesan, Ministériu Obras Públiku (MOP) Autoridade Nasionál Agua e Saneamento, Institutu Públiku (ANAS, I.P) & Bee Timor- Leste, Empreza   Públiku (BTL. E.P), presiza halo intervensaun imediatu hodi maximiza prosesu estabelesimentu, manutensaun no kontrolu sistema fornesimentu bee ba komunidade.  Maske respondente survey balun ho persentajen kiik, pursentu 7 relata katak atu hadi’ak komunidade nia asesu ba bee ho di’ak, presiza kontribuisaun komunidade nian rasik hodi dada bee husi bee matan ba komunidade nia uma ka fura bee inklui halo manutensaun ba sistema fornesimentu bee nune’e bele asegura sustentabilidade iha futuru. porsentu 3 hato’o katak papél ONG hanesan F-HTL, importante tebes hodi hatutan preokupasaun husi komunidade iha Munisipiu Liquiça no Ainaro ba entidade relevante sira hanesan Autoridade Nasionál Agua e Saneamento, Institutu Públiku (ANAS, I.P) & Bee Timor- Leste, Empreza   Públiku (BTL. E.P.) hodi hatán ba preokupasaun sira.

 

Rekomendasaun Xave

Liu husi peskiza atu rekomenda:

1.      Ba Governu Lokál Munisipiu Ainaro ho Liquiça atu tau prioridade ba setór bee moos hodi integra iha planu asaun annual munisipiu nian.

2.      Ba Governu Sentrál liu husi Ministériu Obras Públiku atu tau prioridade ba setór bee hodi proposta orsamentu ne’ebe adekuadu espesífiku ba Munisipiu Ainaro ho Liquiça.

3.      Ba Komisaun E Parlamentu atu mellora fiskalizasaun hodi hare besik komunidade nia asesu ba bee hodi defende Ministériu nia proposta konsultasaun no debate Proposta Orsamentu Jerál Estadu.

4.      Ba Autoridade Nasionál Agua e Saneamento, Institutu Públiku (ANAS, I.P) no Bee Timor-Leste, Empreza Públiku (BTL, E.P) atu mellora polítika fornesimentu bee hodi aselera prosesu estabelesimentu no manutensaun ba sistema fornesimentu bee iha Munisipiu Ainaro ho Liquiça.

5.      Ba Lideransa Komunitária ho Autoridade Postu no Munisipál Ainaro ho Liquiça Atu kontinua foka sai komunidade nian situasaun asesu ba bee hodi husu governu nia intervensaun imediatu, husu mos atu tau matan no kontrola sistema sira ne’ebe mak iha ona hodi garantia nia sustentabilidade.

6.      Husu parseiru dezenvolvimentu sira ne’ebe servisu ba area bee nian (ONG Nasionál, Internasionál no Ajénsia sira) atu servisu hamutuk hodi halo advokasia no intervensaun tuir kapasidade rekursu organizasaun nian.

 


3.         Introdusaun

Antesedentes

Atu haforsa advokasia ba setór bee mos mak iha 30 Janeiru 2022 Fundasaun Hafoun Timor Lorosa’e (F-HTL) asina akordu ho USAID/Timor-Leste nia Atividade ONG Advokasia ba Governasaun Di’ak  hodi hala’o advokasia ba boa governasaun durante tinan 3 nia laran hahú husi 2022-2025. Atu hala’o prosesu advokasia maka F-HTL hahú servisu hamutuk hodi enfrenta formasaun oin-oin iha area advokasia. Halo mos planu envolvimentu konstituente no halo survey ba asuntu espesífiku programa F-HTL nian. Kontinua kedan halo peskiza iha munisipiu rua Ainaro & Liquiça.

Tanba ne’e iha tinan ida ne’e servisu hamutuk ho USAID/Timor-Leste nia Atividade ONG Advokasia ba Governasaun Di’ak hodi halo Advokasia ba bee iha Munisipiu Ainaro ho Liquiça ne’ebe hahú ho prosesu rekolamentu dadus ka informasaun husi komunidade sira ne’ebe mak durante ne’e afeta ba asesu bee menus ka ho distánsia ne’ebe dook no hodi aumenta pezu sofrementu ba komunidade liu-liu inan isin rua, la-barik no ferik katuas ho komunidade ho difisiente sira.

Métodu peskiza ne’ebe mak F-HTL utiliza iha prosesu rekolamentu dadus neé mak Survey/Kuantitativu, ne’ebe hala’o durante loron 5 hahú husi loron 21 – 26 Abril 2022. Atividade rekolla dadus neé hala’o iha Munisipiu rua, Ainaro kompostu husi Postu Maubisse ne’ebé ho suku tolu Fatu-Bessi, Aldeia Rae-Buti-Lau, Edi, Aldeia Hebau, ho Raimera no Manetu, Aldeia Hahí-Tali. Munisipiu Liquiça mak kompostu husi postu Bazartete, Suku Lauhata; Aldeia Caimegulo, Pissulete ho Maumeta Aldeia Caimegohou ho Nartutu, Suku Dato Aldeia Camalehohoru, Camalelara, Leopa Puquelara.

Liu husi prosesu preparasaun hirak neé hotu ekipa konsege halo rekolamentu dadus tuir planu ne’ebé iha no mak hanesan prosesu foti dadus neé hala’o hahú husi dia 21 toó dia 26 Abril 2022, dadus sira neé hotu ekipa halo uluk konfirmasaun hodi garantia kualidade dadus ne’ebé di’ak antes entrega ba enumerador atu halo data entry, prosesu data entry neé finaliza iha 28 Abril 2022 no submeter ona ba ekipa USAID/Timor-Leste nia Atividade ONG Advokasia ba Governasaun Di’ak atu halo quality check antes halo analyses no prosesu ba hakerek relatóriu.

 

1.2 Objetivu sira

Objetivu husi peskiza neé mak hanesan tuir mai:

·    Atu rekolla informasaun husi komunidade liga ho sira nia asesu ba bee moos iha Munisípiu Liquiça & Ainaro tuir kondisaun real ne’ebe mak komunidade sira enfrenta ka sente.

·      Atu ajuda Fundasaun Hafoun Timor Lorosa’e (F-HTL) hodi hato’o informasaun ba governu liu husi ministériu ka instituisaun relevante sira tuir situasaun neébe mak komunidade enfrenta, nuneé mos ba parseiru dezenvolvimentu sira ne’ebe servisu ba setór bee.

·      Rezultadu peskiza ne bele apoiu governu hodi mellora di’ak liu tan polítika fornesimentu bee iha Munisipiu Ainaro ho Liquiça.


2. Metodólojia

2.1 Pergunta Peskiza nian

Pergunta peskiza nian mak deside liuhusi prosesu intensivu no iterativu iha ne’ebé pesoál programa, asesór (a) tékniku sira no ami-nia parseiru, USAID/Timor-Leste nia Atividade ONG Advokasia ba Governasaun Di’ak halo diskusaun kona-ba komunidade sira-nia prioridade. Pergunta peskiza sira ne’e sei informa ami-nia organizasaun nia servisu relasiona ho polítika, advokasia no asuntu tékniku, no ami espera mós iha valór ba parte interesada seluk ne’ebé servisu relasiona ho bee. 

Perguntas peskiza lima(5)  ne’ebé presiza hatan liu husi survey mak hansan tuir mai ne’e:

1)      Fontes bee saida mak familia/uma-kain sira asesu no oinsá  sira nia asesu ba bee?

2)      Tempo ne’ebé familia/uma kain sira gasta hodi kuru bee no se-se mak hetan impaktu bo’ot liu?

3)      Iha ka lae sistema fornesimentu bee  mos iha komunidade, oinsá  jere no halo manutensaun?

4)      Oinsá nivel satisfasaun husi komunidade kona-ba asesu ba bee?

5)      Saida mak komunidade sira nia hanoin kona ba oinsá hadi’ak sira asesu ba bee?

 

2.2 Dezeñu peskiza

Ekipa peskiza Fundasaun Hafoun Timor Lorosa’e (F-HTL) rekolla perspetiva populasaun nian kona-ba pergunta peskiza xave sira iha leten liu husi survey konstituente ho alvu mak amostra reprezentativu husi populasaun ne’ebé afetadu, no uza stratejia amostra ne’ebé apropriadu. Dezeñu amostra nian hala’o ho suporta husi USAID/Timor-Leste nia Atividade ONG Advokasia ba Governasaun Di’ak ajuda asegura katak selesaun amostra tuir estandar profisionál sira hodi hetan rezultadu ne’ebé iha objetividade no bele replika fali. Ekipa USAID/Timor-Leste nia Atividade ONG Advokasia ba Governasaun Di’ak mós ajuda hodi dezenvolve instrumentu hatama dadus no analizasaun dadus nian, no fornese apoiu durante prosesu.

 

2.3 Instrumentu Survey

Instrumentu survey nian dezenvolve husi programa no pesoál peskiza husi F-HTL ho asisténsia husi USAID/Timor-Leste nia Atividade ONG Advokasia ba Governasaun Di’ak. Instrumentu ne’e bazeia ba informasaun demográfiku no aprosimasaun survey nian ne’ebé dezenvolve ona iha survey feedback husi konstituente sira ne’ebé hala’o iha inísiu 2022 iha kolaborasaun ho USAID/Timor-Leste nia Atividade ONG Advokasia ba Governasaun Di’ak. Pergunta ne’ebé hili ba survey ne’e informadu husi peskiza ne’ebé halo ona iha setór refere no F-HTL nia esperiénsia programa nian. Ekipa koko atu hetan feedback kona-ba preokupasaun ne’ebé sira hatene ona relasiona ho Bee no fornese pergunta nakloke sira (open-ended questions) hodi suplementa no aumenta koñesimentu kona-ba problema sira ne’ebé konstituente sira hasoru no solusaun potensiál ne’ebé sira prefere.

Ekipa peskiza prodús ezbosu instrumentu survey ho asisténsia husi USAID/Timor-Leste nia Atividade ONG Advokasia ba Governasaun Di’ak, ne’ebé inklui  instrusaun ba enumeradór sira, pergunta konsentimentu sira ba konstituente sira, no kombinasaun pergunta ne’ebé nakloke no taka (open and closed questions) (33 perguntas ho multiplu resposta no pergunta 2 ne’ebé presiza resposta badak.

Depois, survey ne’e troka no hadi’a dala barak bazeia ba feedback husi pesoál USAID/Timor-Leste nia Atividade ONG Advokasia ba Governasaun Di’ak.

Haree Aneksu 1 ba  survey asesu ba bee.


2.4 Amostra

2.4.1 Determina Medida Amostra

Medida amostra mak determina uza Cochran nia fórmula estandar:

n= nu’udar medida amostra/sample size, Z mak padraun ba level

N=nu’udar medida amostra ne’ebé presiza, Z nu’udar estandar ba konfiansa 95% (1.96), p nu’udar prevalénsia (uza de’it valór 0.5 tanba laiha informasaun relevante kona-ba prevalénsia reál, ne’e fornese valór konservativu liu/ medida amostra boot liu), q mak 1-p, no e mak marjin de erru. Atu iha marjin de erru 10% no nivel konfiansa 95%, sei presiza respondente na’in 96 karik posivel atu hala’o amostra aleatória (random sample) direta husi populasaun tarjetu tomak.

F-HTL iha konstituente ne’ebé bazeia ba populasaun. Prioridade advokasia nian mak tarjetu rejiaun espesífiku iha terrenu; entaun F-HTL defini populasaun tarjetu nu’udar rezidente husi aldeia sira. Hodi to’o iha rezidente refere, ekipa peskiza uza aproximasaun amostra grupu (cluster sampling), no uza Aldeia sira nu’udar grupu, ho Aldeia hotu iha área tarjetu sai nu’udar ámbitu amostra nian. Hodi konsidera erru sira ne’ebé tama tanba uza metodolojia grupu, medida amostra troka ho multiplikadór modelu efeitu 1.5 ba 178. Sira mós aumenta tan 10% hodi tau matan ba potensiál atu la iha resposta/erru iha kampu no ne’e lori amostra tarjetu ba 196. 

 

2.4.2 Estratejia Halo Amostra

Medida amostra tarjetu mak respondente na’in  196. Tanba limitasaun tempu no viajen (tanba tempu udan), iha grupu (Aldeia) 12 hetan seleksaun ho nesesidade atu hetan respondente na’in 16-17 husi kada grupu. Ekipa peskiza, servisu hamutuk ho USAID/Timor-Leste nia Atividade ONG Advokasia ba Governasaun Di’ak, uza informasaun sensus 2015 ne’ebé atualizadu liu husi Governu Timor-Leste, hodi download dadus populasaun  iha nivel aldeia ba área tarjetu hotu. uza aprosimasaun amostra proporsionál populasaun (proportional sampling), no  fó valór ba kada aldeia bazeia ba númeru total uma kain. total uma kain  ne’e mak fahe (dividir) ba grupu 12 hodi determina intervalu amostra nian. Uza funsaun hili númeru aleatória iha Excel hodi determina fatin atu komesa husi  aleatória hirak iha nia lista, depois  aplika intervalu amostra nian hodi identifika grupu prinsipál 12. Sira uza prosesu hanesan hodi identifika aleatóriamente grupu alternativu 12 hodi troka grupu prinsipál sira ne’ebé hasai tanba duplikasaun, ki’ik liu, ka la bele asesu tanba tempu udan. Entaun lista aldeia 12 finál mak selesiona husi F-HTL nia área tarjetu espesífiku nu’udar grupu tarjetu.

Bainhira grupu tarjetu 12 identifika ona, ekipa uza aprosimasaun setorál no aprosimasaun aleatórizasaun (sectoral and field randomization) iha baze hodi aleatóriza uma ka’in iha nivel baze. Enumeradór sira fahe Aldeia tarjetu ba rejiaun, no kada enumeradór komesa iha setór diferente hodi minimiza parsialidade potensiál husi homojeneidade família ka sosiu-ekonómiku ne’ebé bele akontese se sira hotu komesa iha fatin hanesan. Bainhira to’o ona iha sira-nia fatin komesa, enumeradór sira dulas lapizeira ida iha dalan atu determina diresaun ne’ebé sira atu bá hodi komesa iha sira-nia uma kain primeiru. Depois sira uza prosedimentu haksoit (sira haksoit liu tiha de’it ka la bá uma rua ne’ebé besik liu) hodi hili uma kain tuirmai.


2.5 Kolesaun Dadus

Fundasaun Hafoun Timor Lorosa’e (F-HTL) fó treinamentu ba staff nain 3 nu’udar  enumeradór hodi rekolla dadus, no hili membru ekipa ida ne’ebé hetan ona treinamentu USAID/Timor-Leste nia Atividade ONG Advokasia ba Governasaun Di’ak nian kona-ba métodu peskiza atu sai hanesan orientadór survey hodi halo monitorizasaun ba ekipa rekolla dadus sira. Periodu koleksaun dadus akontese husi 21-26 Abril 2022 iha fatin hirak hanesan tuir mai: Postu Adminitrativu Maubisse iha Muncipiu Ainaro no Postu Administrativu  Bazertete no Liquica Vila iha Municipiu Liquica.  Fundasaun Hafoun Timor Lorosa’e (F-HTL) fahe  dadus finál ho ekipa USAID/Timor-Leste nia Atividade ONG Advokasia ba Governasaun Di’ak, ne’ebé hala’o verifikasaun kualidade hodi identifika no korriji fatin ruma ne’ebé mamuk no informasaun ne’ebé falta. Bazeia ba prosesu ne’e, dadus ne’ebé sei menus mak sei korrije fali.

Enumeradór sira uza sira-nia maneira rekolla dadus ne’ebé sensitivu ba Gender and Social inclusion (GESI), inklui:

Ø  Buka resposta husi labarik mane, labarik feto, feto no mane ho maneira imparsiál iha rekollasaun dadus.

Ø  Servisu iha fatin ne’ebé seguru bainhira rekolla dadus, hanesan rekolla dadus husi grupu ketak iha tempu ketak.

Ø  Hili instrumentu, fatin no tempu ba rekolla dadus hodi asegura asesibilidade optimál, porezemplu hala’o entrevista iha tempu ne’ebé la hanesan ema nia tempu servisu no tempu tau matan ba labarik sira;

Ø  Inklui enumeradór feto no mane hotu.

Ø  Asegura katak seksaun demográfiku desegregada ba jéneru.

Ø  Lista enumeradór sira mak inklui iha Ankesu 2 husi relatóriu ne’e.


2.6 Analizasaun Dadus

Ekipa Peskiza Fundasaun Hafoun Timor Lorosa’e (F-HTL) hetan apoiu husi ekipa USAID/Timor-Leste nia Atividade ONG Advokasia ba Governasaun Di’ak , ne’ebé kria formuláriu xave (master document) atu hatama dadus iha Excel hodi uza iha analizasaun. Hodi minimiza risku husi ema hatama dadus sala, formuláriu ne’e fornese menu ne’ebé bele hili opsaun ruma ba resposta hotu ne’ebé kodifikadu. Formuláriu sira personalizadu ba kada área tarjetu. Durante orientasaun antes survey, USAID/Timor-Leste nia Atividade ONG Advokasia ba Governasaun Di’ak orienta Fundasaun Hafoun Timor Lorosa’e (F-HTL) kona-ba oinsá atu ‘hamoos’ dadus hodi identifika erru ka falta, hanesan fatin mamuk ka resposta ne’ebé la tuir resposta ne’ebé permitidu iha formuláriu ne’e ba pergunta espesífiku.  

Depoizde hatama no hamoos dadus survey nian, ekipa USAID/Timor-Leste nia Atividade ONG Advokasia ba Governasaun Di’ak  revee konjuntu dadus atu haree dadus ne’e kompletu no konsistente ka lae, no verifika aleatóriamente dadus sira ho pursentu lima husi survey ne’ebé hard copy (iha surat-tahan) hodi verifika akurasia hatama dadus nian. Adisiona ho ida ne’e, ekipa peskiza kodifika resposta ba pergunta nakloke sira ba tema komún.

Bainhira simu ona konjuntu de dadus, ekipa peskiza uza Excel hosi analiza resposta no prepara tabela no gráfiku sumáriu sira kona-ba rezultadu husi pergunta peskiza nian ne’ebé aprezenta ona iha seksaun rezultadu husi relatóriu ne’e.

Sumáriu ba pergunta survey nian mak inklui iha Aneksu 3 husi relatóriu ne’e.

 

2.7  Limitasaun

    -       Sala komprende pergunta - enumeradór sira hetan treinamentu hodi avalia karik respondente sira komprende pergunta no define lia fuan xave. Maski ami iha serteza boot katak parte barak liu husi survey ne’e ema komprende didi’ak, sei iha inserteza ki’ik iha dadus nia laran, tanba respondente balun hili opsaun seluk la ho difinisaun ka afirmasaun ruma.


    - Survey ne’e dezeña hodi husu pergunta follow-up sira depende ba ema nia resposta ba pergunta inisiál. Bainhira ne’e akontese, resposta sira mak hetan husi populasaun ne’ebé ki’ik liu no nivel konfiansa  mak menus liu. Ne’e signifika katak resposta ne’e bele jeneraliza uitoan de’it (kompara ho resposta seluk) ba populasaun jerál.


- Entrevista survey nian mak hala’o durante tempu udan, no la iha asesu ba fatin balun. Sira haka’as an atu vizita duni fatin hirak ne’e ka substitui fatin ne’e ho lokalidade ekivalente


6.      Rezultadu

F-HTL deseña survey ne’e hodi koleta informasaun kona-ba komunidade nia prespetiva liu husi hatan perguntas peskiza lima (5) hanesan : 1) Fontes bee saida mak familia/uma-kain sira asesu no oinsá  sira nia asesu ba bee?  2) Tempo ne’ebé familia/uma kain sira gasta hodi kuru bee no se-se mak hetan impaktu bo’ot liu? 3) Iha ka lae sistema fornesimentu bee  mos iha komunidade, oinsá  jere no halo manutensaun? 4) Oinsá nivel satisfasaun husi komunidade kona-ba asesu ba bee? no 5) Saida mak komunidade sira nia hanoin kona ba oinsá hadi’ak sira asesu ba bee?

3.3  Fontes bee saida mak familia/uma-kain sira asesu ba nesesidade uma laran, agrikula no nesesidade sira seluk, oinsá  sira nia asesu ba bee?

Perguntas survey ba partisipante kona-ba fontes Bee ne’ebé sira nia família asesu ba hemu, ba atividade agríkula no nesesidade seluk mak respondente hotu nia resposta diferente tebes entre Munisípiu Ainaro no Liquiça. Jerálmente komunidade husi munisípiu rua nia asesu ba fontes bee diferente.

Iha Munisípiu Ainaro, postu administrativu Maubisse porsentu 72 asesu bee hemu husi Bee matan protejidu,  porsentu 69 asesu bee hemu husi Bee superfísie (hanesan bee mota, bee nalihun, lagoa, kolan/debun, baleta, kanál irrigasaun). Iha Munisípiu Liquiça, Postu administrativu Liquiça vila no Bazartete porsentu 38 asesu ba Bee Torneira maske la permanente, tuir kedas porsentu 27 asesu bee husi Karreta Tanque.

Iha Munisípiu Ainaro, postu administrativu Maubisse uma-kain sira la hetan asesu ba Bee torneira, iha deit porsentu  5 mak iha bee torneira ne’ebe mak sira halo rasik ka laos torneira públiku husi governu. Fontes bee ne’ebé família sira asesu iha Munisípiu Ainaro, no Munisípiu Liquiça depende mos ba tempo udan no bai-loron, bele haree iha análiza tabela 1.


Munisípiu Ainaro:

Iha Munisípiu Ainaro porsentu 72 asesu Bee hemu husi Bee matan protejidu no porsentu 84 depende ba Bee superfísie (hanesan bee mota, bee nalihun, lagoa, kolan/debun, baleta, kanál   irrigasaun). Triste tebes nota katak iha porsentu 95 relata katak sira nia uma kain la hetan asesu ba bee torneira públiku tantu ba bee hemu ba atividade agríkula no nesesidade sira seluk.

Fontes Bee:

Munisípiu Ainaro:

-       Bee hemu: porsentu 72 relata katak sira nia família asesu bee ba nesesidade uma laran husi Bee matan protejidu durante tinan tomak. porsentu 69 depende ba Bee superfísie durante tempo udan, tuir kedas ho porsentu 38 mak Koleta udan-ben durante tempo udan hahú husi fulan Novembru to’o Jullu. Aleinde ne’e, rezultadu husi survey indika katak Iha Munisípiu Ainaro iha deit porsentu 5 mak asesu ba Bee torneira no bee posu ne’ebe sira halo rasik.

-       Kona-ba fontes bee ba atividade agríkula no nesesidade seluk, rezultadu husi survey indika katak porsentu 84 sira nia família asesu ba Bee superfísie, porsentu 53 asesu husi Bee matan protejidu no tuir kedas ho porsentu 39 Koleta udan-ben.

 

Munisípiu Liquiça:

Ø  Iha Munisípiu Liquiça porsentu 38 relata katak sira nia família hetan asesu bee hemu husi Bee torneira maske la mai loron-loron. porsentu 27 depende ba karreta tanque iha tempo bai-loron husi fulan Augusto to’o Outubru. porsentu 21 relata sira nia uma kain asesu Bee liu husi koleta udan-ben durante tempo udan husi fulan Novembru to fulan Jullu, porsentu 20 asesu bee posu durante tinan tomak.

Ø  Aleinde ne’e mos rezultadu husi survey hatudu katak iha Munisípiu Liquiça porsentu 62 hateten katak sira seidauk hetan asesu ba Bee torneira públiku.

Ø  Kona-ba fontes bee ba atividade agríkula no nesesidade seluk porsentu 33 relata katak sira nia família asesu Bee torneira no porsentu 23 hetan bee husi koleta udan-ben, tuir kedas ho porsentu 20 asesu bee husi bee posu.

Tabela 1, hatudu katak fontes Bee primária iha Liquiça no Ainaro depende liu ba tempo (udan/bai-loron). Iha Munisípiu Liquiça iha tempo bai-loron ema barak depende los ba karreta tanque tanba bee torneira ne’ebé sira asesu labele fornese bee loron-loron. Maibé iha Munisípiu Ainaro depende ba bee superfísie no koleta udan-ben durante tempu udan, hahú husi fulan Novembru to’o Jullu.

Tabela 1:  Fontes Bee

   MUNISÍPIU

FONTES BEE

PERSENTAJEN (%)

HUSI FULAN

AINARO

Bee-hemu

 

 

Bee matan Protejidu

72%

Janeiru - Dezembru

Bee superfísie

69%

Novembru - Jullu

Koleta udan-ben

38%

Novembru - Jullu

Laos bee hemu

 

 

Bee superfísie

84%

Novembru - Jullu

Bee matan protejidu

53%

Janeiru - Dezembru

Koleta udan-ben

39%

Novembru - Jullu

LIQUIÇA

Bee Hemu

 

 

Bee torneira

38%

Janeiru - Dezembru

Karreta tanque

27%

Augusto - Outubru

Koleta udan-ben

21%

Novembru - Jullu

Bee posu/ Bomba ho liman

20%

Janeiru - Dezembru

Laos Bee Hemu

 

 

Bee torneira

33%

Janeiru-Dezembru

Koleta udan-ben

23%

Novembru- Jullu

 

Bee posu/Bomba ho liman

20%

Janeiru-Dezembru

3.2. Tempu ne’ebé familia/uma kain sira gasta hodi kuru bee no se-se mak responsavel barak no hetan impaktu bo’ot liu?

Hatán ba perguntas kona-ba tempo hira mak sira gasta hodi kuru bee, porsentu 72 husi família/uma-kain relata katak sira gasta tempu menus husi oras 1 kada loron, porsentu 28 gasta oras 2 liu. Tempu ne’ebe gas durante bai-loron mak porsentu 63 gasta menus husi oras 1 no porsentu 38 relata katak sira gasta oras 2 liu. Durante tempu udan porsentu 79 relata presiza gasta tempu menus husi oras 1, porsentu 15 mak relata presiza gastu liu oras 2. Ema ne’ebé responsavel ba kuru bee iha uma kain/família, rezultadu survey hatudu katak porsentu 40 feto adultu/inan ho nia oan feto responsavel barak liu hodi kuru bee.

Uploading: 58340 of 58340 bytes uploaded.

 

Responde ba perguntas kona ba se mak hetan impaktu barak liu, rezultadu husi survey hatudu maioria porsentu 95 relata katak labarik, feto, ema ho defisiente no ferik-katuas mak hetan impaktu barak liu husi menus asesu ba bee. Aleinde ida rezultadu husi survey indika katak porsentu 92 respondente relata katak tempo ne’ebe gasta ba kuru bee, prevene labarik sira hodi bele atende ba eskola, feto sira hodi bele tau matan ba labarik no hetan deskansa natoon ho kualidade.

3.3  Iha ka lae sistema Fornesimentu  bee iha komunidade, oinsá  maneja no halo manutensaun?

Perguntas survey husu ba partisipante sira kona-ba iha ka lae sistema bee iha sira nia komunidade? Respondente fo resposta  ne’ebé diferente entre Munisípiu Ainaro no Liquiça

Iha Munisípiu Ainaro, porsentu 89 respondente sira relata laiha sistema fornesimentu bee husi governu ba iha komunidade, maibé iha porsentu 11 dada rasik bee husi bee matan no bee posu ba sira nia uma hodi sustenta ba nesesidade uma laran. Iha Munisípiu Liquiça porsentu 64 relata katak laiha sistema fornesimentu bee iha sira nia komunidade no porsentu 36 mak relata iha ona sistema fornesimentu bee husi governu Liga ho resposta husi respondente sira iha munisipiu rua neé hatudu katak komunidade barak mak sei preokupa konabá sistema fornesimentu bee tanba sira barak mak seidauk hetan asesu bee ho di’ak hodi responde ba nesesidade uma laran.

Ba hirak ne’ebe asesu ona ba sistema fornesimentu bee ne’ebe avaria iha tinan 1 liu ba respondente husi porsentu 85 iha Munisipiu Liquiça hatán los, no porsentu 15 mak hatán lae. Porsentu 72 relata katak sira hato’o ona keixa entidade relevante hanesan Xefe Suku, Xefe Aldeia, Administradór Postu, Grupu Maneja Fasilidade Grupu Maneja Fasilidade (GMF), Autoridade Nasionál Agua e Saneamento, Institutu Públiku (ANAS, I.P) & Bee Timor- Leste, Empreza   Públiku (BTL, E.P) no porsentu 28 relata la hato’o keixa. Diferente tebes ho munisípiu Ainaro tanba respondente ho porsentu 95 komunidade la hetan asesu sistema fornesimentu bee, nune’e sira laiha koñesimentu no esperiénsia kona-ba oinsá jere no halo manutensaun fasilidade sistema ne’ebe avaria.

3.4. Oinsá nivel satisfasaun husi komunidade kona-ba asesu ba bee?

Iha Munisípiu Ainaro no Liquiça hatudu nivel satisfasaun kona-ba asesu ba bee tun liu tanba respondente husi porsentu 23 ne’ebé relata katak sira satisfás no satisfás loos, maibé porsentu 77 la satisfás no la satisfás loos kona-ba asesu ba bee iha sira nia komunidade.  Hareé ba persentajen iha leten hatudu katak komunidade iha munisipiu Ainaro ho Liquiça preokupa tebes ba sistema fornesimentu bee ne’ebe sira seidauk asesu durante tinan barak nia laran.

Hanesan hatudu iha figura 5 & 6 porsentu 49 relata la-satisfás loos, porsentu 28 la-satisfás, porsentu 14 satisfás no porsentu 9 satisfás loos.


3.5    Saida mak komunidade sira nia hanoin kona ba oinsá hadi’ak sira nia asesu ba bee?

Durante survey iha mos pergunta ida ba respondente kona-ba oinsá hadi’ak komunidade nia asesu ba bee. Rezultadu husi survey hatudu maioria husi respondente survey, pursentu 90 hato’o sira nia hanoin katak atu hadi’ak komunidade nia asesu ba bee mak governu liu husi ministériu relevante hanesan, Ministériu Obras públiku, Autoridade Nasionál Agua e Saneamento, Institutu Públiku (ANAS, I.P) & Bee Timor- Leste, Empreza   Públiku (BTL, E.P), presiza halo intervensaun imediatu hodi maximiza prosesu estabelesimentu, manutensaun no kontrolu sistema fornesimentu bee ba komunidade.  Maske respondente survey balun ho persentajen kiik, porsentu 7 relata katak atu hadi’ak komunidade nia asesu ba bee ho di’ak, presiza kontribuisaun komunidade nian rasik hodi dada bee husi bee matan ba komunidade nia uma ka fura bee inklui halo manutensaun ba sistema fornesimentu bee nune’e bele asegura sustentabilidade iha futuru. porsentu 3 hato’o katak papél ONG hanesan Fundasaun Hafoun Timor Lorosa’e (F-HTL), importante tebes hodi hatutan preokupasaun husi komunidade iha Munisipiu Liquiça no Ainaro ba entidade relevante sira hanesan Autoridade Nasionál Agua e Saneamento, Institutu Públiku (ANAS, I.P) & Bee Timor- Leste, Empreza   Públiku (BTL, E.P) hodi hatán ba preokupasaun sira ne’e.


4.      Rekomendasaun:

Governu:

1.     Governu lokal no Nasionál hodi integra asuntu bee nudár setór prioridade ba planu dezenvolvimentu lokal iha Munisípiu Ainaro & Liquiça.

2.  Rekomenda ba governu atu bele tau importánsia ba setór bee mos hodi hasa’e orsamentu neé adekuadu nuneé bele aselera prosesu estabelesimentu fornesimentu bee ba komunidade tuir Dekretu lei nu 4 /2004.

3.    Ministeriu Obras Públiku Autoridade Nasional Agua e Saneamento, Institutu Públiku (ANAS, I.P) no Bee Timor- Leste, Empreza   Públiku (BTL, E.P)” Rekomenda Parlamentu Nasionál, nudár órgaun legisladór ne’ebe iha knaar tomak hodi halo diskusaun no aprovasaun ba proposta lei orsamentu jerál estadu nian kada tinan, atu bele hare no diskute ho kle’an hodi hasa’e fundu ba investimentu bee mos iha territóriu laran tomak.

4.      Parlamentu nasionál komisaun E ne’ebe toma konta ba asuntu infrastrutura atu kontinua servisu hamutuk ho ministériu relevante sira hodi garantia investimentu iha orsamentu jerál estadu ba setór bee mos.

Parseiru dezenvolvimentu iha setór bee:

Ø  F-HTL kontinua mellora koordenasaun servisu ho Governu ka Parseiru dezenvolvimentu hotu iha setór, hodi apoiu prosesu fornesimentu bee tuir rekursu ne’ebe iha.

Ø  Kontinua mantén kooperasaun servisu hamutuk ho komunidade no lideransa komunitária sira nuneé bele fasilita governu liu husi informasaun sira ka evidénsia.

Ø  Husu ba ONG lokál, Rede koligasaun no Ajénsia sira atu bele servisu hamutuk hodi halo advokasia no halo intervensaun ba komunidade tuir kapasidade rekursu organizasaun nian.


5.      Aneksu sira

5.1.      Aneksu  1: Dezeñu Amostra

Medida amostra mak determina uza Cochran nia fórmula estandar:

n= nu’udar medida amostra/sample size, Z mak padraun ba level

 N=nu’udar medida amostra ne’ebé presiza, Z nu’udar estandar ba konfiansa 95% (1.96), p nu’udar prevalénsia (uza de’it valór 0.5 tanba laiha informasaun relevante kona-ba prevalénsia reál, ne’e fornese valór konservativu liu/ medida amostra boot liu), q mak 1-p, no e mak marjin de erru. Atu iha marjin de erru 10% no nivel konfiansa 95%, sei presiza respondente na’in 96 karik posivel atu hala’o amostra aleatória (random sample) direta husi populasaun tarjetu tomak.

F-HTL iha konstituente ne’ebé bazeia ba populasaun. Prioridade advokasia nian mak tarjetu rejiaun espesífiku iha terrenu; entaun F-HTL defini populasaun tarjetu nu’udar rezidente husi aldeia sira. Hodi to’o iha rezidente refere, ekipa peskiza uza aproximasaun amostra grupu (cluster sampling), no uza Aldeia sira nu’udar grupu, ho Aldeia hotu iha área tarjetu sai nu’udar ámbitu amostra nian. Hodi konsidera erru sira ne’ebé tama tanba uza metodolojia grupu, medida amostra troka ho multiplikadór modelu efeitu 1.5 ba 178. Sira mós aumenta tan 10% hodi tau matan ba potensiál atu la iha resposta/erru iha kampu no ne’e lori amostra tarjetu ba 196. 

 

5.2  Aneksu 2: Instrumentu survey

Introdusaun

Bondia/Botarde! Obrigadu barak ba ita nia tempu hodi bele hasoru malu ho ami. 

Ha’u nia naran _________________ ho hau nia kolega naran _____________________

objetivu husi survey ida ne’e mak:

Ami hakarak halibur informasaun konabá asesu bee moos iha (Liquiça & Ainaro), atu bele hetan informasaun ne’ebe lolós no kredivel bazeia ba faktus no evidénsia sira ne’ebe bele prodús ba relatóriu no bele transforma ba submisaun ba rekomendasaun ba Governo.

 Ita nia partisipasaun iha estudu ida ne’e voluntáriu diet, no karik ita boot lakohi atu partisipa iha entrevista ida ne’e bele informa. No mós, ita-boot la presiza responde pergunta hotu-hotu karik ita la konfortavel. Karik ita-boot prontu atu partisipa iha estudu ida ne’e, ita-boot nia resposta sira sei konfidensiál/segredu. Ne’e katak, ami sei la temi ka hakerek ita-boot nia naran iha relatóriu final estudu ida ne’e, no mós sei la temi ka hakerek ita nia naran ba entidade ruma inklui parseiru servisu sira.


    Karik ita konkorda, ami hakarak atu dokumenta buat hirak ne’ebé ita koalia mai ami,                 hanesan:

    Ita konkorda atu ami bele halo entrevista ho ita bo’ot? 

          Sim                                   Lae

    Ita-boot konkorda atu ami uza ita nia fraze direta balun (quoutes) ba publikasaun relatóriu?

         Sim                                     Lae

    Ita-boot konkorda atu ami hasai foto balun no tau foto balun iha relatóriu peskiza ne’e?

         Sim                                     Lae

    Ita-boot konkorda atu grava ita nia konversasaun ne’e? 

         Sim                                    Lae

    Ita-boot iha pergunta ruma molok ita hahú?  

         ☐ Sim                                   Lae

Section 1:  Informasaun Jeral

1.      Númeru survey ……………………………..

2.      Data: ………./………../2022

        3.      Naran Entrevistador……………………

        4.      Naran Respondente: …… Numeru Telephone:………

        5.      Ita bo’ot husi Munisípiu? …………………


1. Liquiça                                                                      2. Ainaro

6.      Postu Adminstrativu :........................................

7.      Suco  :................................................................

8.      Aldeia ………………………………………………


1. __________

2. __________

3. __________

4. __________

 

        9.      Ita nia Profisaun?


1. Agrikultór

2. Dona da casa

3. Funsionáriu públiku

4. Funsionáriu NGO 

5. Kondutór

6. Estudante

7. Setór privadu

8. La servisu

9. Badaen

10. Seluk:.....


 

        10.   Sexu/ Sex

1. Feto                                                         2. Mane

3. Prefere la hatete 

 

  11.  Ita bo’ot ho kondisaun defisiente?

1. sim (hakat ba pergunta12)         2. lae (hakat ba pergunta 13)

3. prefere la hatete

 

  12.  Tipu difisiente


    1.      Fíziku                                            4. Mental

        2.      Matan                                            5. Intelektual

 3.      Tilun                                              6. Seluk


  13.  Idade/ Age


1. 15-24                                          4. 45-54

2. 25-34                                          5. 55-64

        3. 35-44                                          6. 65 ba leten 


 

14.  Edukasaun ikus


1. La eskola                                    4. Eskola Sekundária (SMA) 

2.   Eskola   primária (SD)              5. Koléjiu vokasionál

3. Pre-  sekundária (SMP)              6. Universidade     

 

15.  .Estadu sivíl

1. Kaben-nain                     3. Divorsiadu/divorsiada

2. Solteiru/solteira              4. Faluk


        Section II: Water Sources? Fontes Bee

     16. Fontes Bee saida mak ita bo’ot nia família asesu ba hemu? Bele hili opsaun tolu deit/ What       is the primary source of drinking water for your household? Select up to 3 options

Nu

Fontes Bee

Husi fulan Saida?

To’o fulan Saida?

1.       

Torneira bee ne’ebe dada ba komunidade nia hela fatin

 

 

2.       

Bee Posu/ bee fura/bor/ bee bomba manual uza liman

 

 

3.       

Posu protejidu

 

 

4.       

Bee-matan protejodu

 

 

5.       

Koleta udan-been

 

 

6.       

Bee botir

 

 

7.       

Kareta ho tanque kiik ka bidon

 

 

8.       

Kareta tanque

 

 

9.       

Posu ne’ebe la protejidu

 

 

10.   

Bee Matan ne’ebe la protejidu

 

 

11.   

Bee superfísie  (hanesan  bee mota, bee nalihun, lagoa, kolam/debun, baleta, kanál   irrigasaun)

 

 

12.   

Lahatene

 

 

13.   

Seluk

 

 



     17. Fontes bee saida mak ita bo’ot nia família uza ba nesesidade seluk ( fase  ropa, fo hemu         animal, rega modo seluk-seluk) What water sources do you use for washing and other needs?         Select up to   3 options

Nu

Fontes Bee

Husi  fulan Saida?

To’o  fulan Saida?

1.       

Torneira bee ne’ebe dada ba komunidade nia hela fatin

 

 

2.       

Bee Posu/ bee fura/boor/ bee bomba manual uza liman

 

 

3.       

Posu protejidu

 

 

4.       

Bee-matan protejidu

 

 

5.       

Koleta udan been

 

 

6.       

Bee botir

 

 

7.       

Karreta ho tanque kiik ka bidon

 

 

8.       

Kareta tanque

 

 

9.       

Posu ne’ebe la protejidu

 

 

10.   

Bee Matan ne’ebe la protejidu

 

 

11.   

Bee superfísie  (hanesan  bee mota, bee nalihun, lagoa, Kolan/debun, baleta, kanál   irigasaun)

 

 

12.   

Lahatene

 

 

13.   

Seluk …………

 

 



Section III: Water Collection / Kolesaun Bee

    18. Bai-bain se mak responsavel hodi kuru bee iha ita bo’ot nia uma kain? Who is primary             responsible for collecting water for the household?

1.      Apa                               4. Oan Feto

2.      Ama                              5. Seluk ____________

3.      Oan Mane

    19. Tempo hira mak ita bo’ot gasta hodi kuru bee iha loron ida nian laran? How much time do     you spend in a day for water collection?

1.      Menus husi oras 1                          4. Oras 5 ba leten

2.      Oras 2-3                                          5 La hatene _______________

3.      4ras 4-5


    20. Tempo hira mak ita bo’ot gasta hodi kuru bee durante tempo udan? How much time do             you spend in a day for water collection during wet?

1.      Menus husi oras 1              4. Oras 5 ba leten

2.      Oras 2-3                              5. La hatene__________

3.      Oras 4-5


21. Tempo hira mak ita bo’ot gasta hodi kuru bee durante tempo bai-loron? How much time do you spend in a day for water collection during dry season?

4.      Menus husi oras 1              4. Oras 5 ba leten

5.      Oras 2-3                              5. La hatene__________

6.      Oras 4-5

     22. Tempo hira mak ita bo’ot gasta hodi lao hodi kuru bee durante tempo udan? How long             does it take to walk to the drinking water source and back again during dry season?

1.      Menus husi minute 5                                  4. 30- 60 minutu

2.      Minutu 5 to'o 15                                         5. Liu minute 60

3.      Minutu 15- 30                                             6. La hatene___


    23. Tempo hira mak ita bo’ot gasta hodi lao ba kuru bee durante tempo 

    bai-loron? How long does it take to walk to the drinking water source and back again during         wet season?

1.      Menus husi minute 5/ Less than 5 mins

2.      Minutu 5 to'o 15/ 5- 15 minutes

3.      Minutu 15- 30 / 15 to 30 minutes

4.      30- 60 minutu / 30 to 60 minutes

5.      Liu minute 60 / More than 60 minutes

6.      La hatene /seluk/ Unsure/Other_____


    24. Tempo hira mak ita bo’ot gasta hodi hein iha fonte bee ne’ebe ita bo’ot bai-bain kure bee?     How long did you have to wait at the drinking water source

1.      Menus husi minute 5/ Less than 5 mins

2.      Minutu 5 to'o 15/ 5- 15 minutes

3.      Minutu 15- 30 / 15 to 30 minutes

4.      30- 60 minutu / 30 to 60 minutes

5.      Liu minute 60 / More than 60 minutes

6.      La hatene /seluk/ Unsure/Other_____


    25. Karik tempo ne’ebe ita bo’ot uza ba kuru bee prevene ita bo’ot nia membru familia sira           husi: Does time spend to collect water prevent member of your family from:

Hodi halo servisu seluk for a husi servisu domestika /working outside the house?

Loos

Lae

Labarik sira atu bai ha eskola

Loos

Lae

Tau matan ba labarik

Loos

Lae

Deskansa naton ho kualidade

Loos

Lae

    26.  Problema seluk saida tan mak ita bo’ot hasoru wainhira ba kuru bee ho distánsia dook?         What are the other problems you face for collecting water in the far distance?

______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________


Section IV:  Satisfasaun kona ba Asesu ba bee / Satisfaction with Water Access

    27. Oinsá ita bo’ot nia nivel satisfasaun kona-ba asesu ba bee? How satisfied are you with your         access to water?

1.      Satisfeitu Loos                                 3. La Satisfeitu

2.      Satisfeitu                                          4. La satisfeitu loos

    28. Tuir ita bo’ot nia hanoin, Oinsá bele hadi’a komunidade nia asesu ba bee? How could                 community access to water be improved?

______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________


Section V: Problema no estratéjia resolve / Problems and coping strategies


    29. Iha ka lae bee torneira públiku iha ita bo’ot sira fatin? is there public water system in your         community?

1.      Loos                                                2. Lae


    30. Se loos, karik fasilidade ne’e aat iha tinan ida liu ba? if Yes, has it broken down in the past         one year?

1. Loos                                             2. Lae

    31. Karik Loos, estratéjia saida maki ta bo’ot uza hodi hadi’a? If yes, what are the coping                 strategy to fix it?

1.      Hato’o keixa ba Xefe suku & xefe aldeia no administradór postu

2.      Hato’o keixa ba o Asosiasaun maneja fasilidade bee  

3.      Komunidade ho voluntáriu hadi’a rasik

4.      Hein governu relevante hodi mai hadia

5.      Seluk _______________

    32. Ita bo’ot hato’o keixa relasaun ho servisu fornesimentu bee iha tinan ida liu ba ka lae?             Have you made a complaint related to your drinking water service in the past one year?

1. Loos                                             2. Lae

    33. Hato’o keixa ba sé? To whom did you complain?

    1.      Ministériu relevante, hanesan Obras publika, ANAS, I.P no BTL, E.P

    2.       ONG                                              

    3.      Autoridade local

    4. Seluk_______________

    34. Saida mak rezultadu husi ita bo’ot nia keixa? What was the result of the complaint?

1. Asaun imediatu /Prompt action taken

2. Asaun ne’ebe tarde/ (liu fulan 3)

3. Laiha asaun ne’ebe foti


 

Section VI:  Impaktu husi menus asesu ba bee / Impact of lack of access to water


    35. Karik menus asesu ba bee fo impaktu bai ta bo’ot nia membru família? Does lack of access     to water impact to member of your family:

    

Labarik

Loos

Lae

Feto

Loos

Lae

Ema ho defisiente

Loos

Lae

Katuas no ferik

Loos

Lae

 

Ba entrevistador deit

Sertifika katak questionáriu ne’e kontén rezultadu husi entrevista no verifika ona didi’ak resposta hotu-hotu ne’ebe respondente sira fo liuhosi entrevista tuir   instrusaun ne’ebe mak fornese ona.

 

 

Asinatura husi Entrevistador

Ba supervizór deit

Sertifika katak konteúdu questionáriu ne’e prienxe lolós no verifika ona katak resposta hotu-hotu husi questionáriu ida ne’e tuir duni   instrusaun ne’ebe iha.

 

 

 

Asinatura husi Supervizór

 





Aneksu 3

Naran

Pozisaun

Númeru

1.

Elias da C. Gusmão

Voluntáriu

+670 77666144

2.

Pascoela S. Barboza

Pontu Fokál GESI

+670 77132838

3

Marcal Seixas Isaac

Ofisiál tékniku

+670 77437939

4

Joanico da C. X. Gomes

Koordenadór Ekipa

+670 77259858


Posting Komentar

0 Komentar